Kuidas väikest last ujuma õpetada?

Ujumine on lastele vajalik oskus. See pole mitte ainult nauditav tegevus ja kasulik treening, vaid ujumise oskamine võib päästa ka sinu lapse elu. Õige lähenemisega saad lapsele kergelt õpetada ohutu ujumise aluseid ning ta hakkab end kiirelt vees mugavalt tundma.
Enne kui alustad
1. Õpi kust alustada. Tõenäoliselt ei saa sinu lapsest edukat ujujat enne, kui ta on paar aastat vana, kuid siiski saad teda juba paarikuusena basseini viia. Vanust 6-12 kuud peetakse heaks ajaks lapse tutvumiseks veega, kuna sellises vanuses lapsed õpivad oskusi kiiremini. Senikaua kui oled lapsega õrn ja tutvustad teda tasapisi veega, võid temaga alustada juba kuue kuu vanuselt.
2. Määra lapse tervislik olukord. Ükskõik mis vanuses su laps on, tuleb veenduda, et ta on piisavalt terve ujumisega alustamiseks. Kui sinu lapsel on ükskõik milliseid terviseprobleeme, peaksid enne ujuma õpetamist konsulteerima tema arstiga.
3. Õpi lapse elustamist. Kui sul on noor laps, kes alles ujuma õpib, siis peaksid kursis olema esmaabiga. Elustamise oskamine võib sinu lapse elu päästa.
4. Pane lapsele selga spetsiaalne ujumismähe. Kui sinu laps kannab veel mähkmeid, siis kasuta veekindlat ujumismähet, et hoida ära lekkimist ja kaitsta teiste ujujate tervist.
5. Väldi õhuga täidetud hõljuvaid abivahendeid. Täispuhutavad vahendid nagu ujumiskätised ei ole lastearstide poolt soovitatud. Kui nendesse tekib lõhe ja need veega täituvad, siis võib laps põhja vajuda. Samuti võivad kätised kergelt maha libiseda. Selle asemel tasub kasutada kvaliteetset ujumisvesti. Neid peaks saada olema enamustest spordipoodides.
• Väikese lapse vestil peaks olema kinnitused, mis kinnituvad jalgade vahelt, et vest ei libiseks üle lapse pea.
6. Kui sul on koduaias veekogu, siis kindlusta ja lukusta see. Kui su kodus on järv või tiik, siis veendu, et sinu laps üksinda selleni ei pääseks. Ujuma õppides võib laps enda võimetes enesekindlaks muutuda ning ta võib proovida ujuma minna ka siis kui sina ei vaata. Väldi õnnetusi tehes veekogu ligipääsmatuks aedade ja lukkudega.
Alla kahe aastaste laste tutvustamine ujumisega
1. Kontrolli vee temperatuuri. Väikelapsed vajavad sooja vett. Vesi peaks ideaalis jääma 29-33 kraadi vahele. Kui kasutad ujumaõppimiseks koduaia basseini, siis võid proovida spetsiaalset päikesekütte katet, mis imeb endasse päikesesoojust ning seeläbi soojendab basseinivett.
2. Last süles hoides mine aeglaselt vette. Sa pead enda lapsele vett tutvustama järk-järgult. Palju inimesi, nii täiskasvanuid kui ka lapsi upuvad seetõttu, et satuvad vees olles paanikasse. Aeglaselt ja rahulikult lapsele vett tutvustades aitad tal sellest hirmust üle saada. See aitab tal olla rahulikum, kui ta õpib ise ujuma.
3. Tee kogemus lõbusaks. Esimene lõbus vees olemine õpetab lapsele ujumisega kaasnevaid rõõme. Mängige koos mänguasjadega, õpeta teda veega pritsima, laula laule ja jälgi, et ta vees olemist naudiks.
4. Õpeta lapsele ujumisega kaasnevat liikumist. Pane tema käed ümber enda kaela nii, et ta näoga sinu poole on ning kõnni aeglaselt tagurpidi.
5. Kasuta enda käsi, et juhtida tema jalgu. Liiguta tema jalgu ning mõninga harjutamisega õpib ta ise enda jalgu vees liigutama.
6. Aita lapsel hõljumist õppida. Õpeta talle poi moodi selili vees hõljumist.Toeta teda seljast ning pea meeles, et kõige olulisem asi selle oskuse õppimise juures on rahulikult olemine.
7. Mängi “superkangelase” mängu, et talle näidata vees hõljumist. Hoia ettevaatlikult lapsel kõhust kinni ning jälgi, et ta pead veest väljas hoiaks ning nii saate mõlemad mängida, et ta on lendav superkangelane.
8. Õpeta talle selili hõljumist selili maas lamades. Tihtipeale tunnevad lapsed end ebamugavalt, kui vees olles “ei toeta” teda miski. Tavaliseks refleksiks on pea tõstmine ja piha painutamine, mis ainult põhjustab lapse vee alla vajumist.
9. Vasta lapse paanikale rahustavalt. Kui muutud emotsionaalseks, võib lapsele jääda mulje, et kinnitad tema paanikat. Kasuta positiivseid kinnitusi, öeldes asju nagu “Kõik on korras. Ma olen siin. Sul pole vaja millegi pärast muretseda”. Naerata, et näidata talle, et kõik on korras.
10. Jälgi enda last kogu aeg. Sellises noores vanuses ei saa laps ise üksinda ujumisega hakkama. Sa pead alati temaga kaasas olema.
2-5 aastaste laste õpetamine
1. Tutvusta lapsele vett. Sa saad seda teha samamoodi, nagu ülevalpool kirjas on. Aita tal üle saada hirmust ning pane teda vees mugavalt tundma. Kui ta on vees rahulik, siis saad edasi liikuda keerukamate asjadeni.
2. Õpeta lapsele veekogu ääres olemise reegleid. Sellises vanuses laps peaks aru saama mis on ja mis ei ole lubatud. Õpeta reegleid nagu:
• Ei mingit jooksmist basseini ääres.
• Ei mingit sukeldumist.
• Vette üksi ei lähe.
• Hoida eemale kõrkjatest ja vetikatest (basseinis olles hoida eemale filtritest ja katetest).
3. Õpeta lapsele enne harjutamist ujumise liigutusi. Sellises vanuses saab sinu laps aru, kui kirjeldad ujumist. Kui ta on valmis midagi uut õppima, siis õpib ta kiiremini, kui enne talle sissejuhatava lühikokkuvõtte teed. Õpeta talle enne vette minemist ujumisliigutusi.
4. Puhu vees mulle. Lase lapsel suu vette panna ja mulle puhuda. See aitab tema hingamist kontrolli alla saada ja hoida ära vee alla neelamist kui ta hakkab vee alla minemist õppima.
• Kui su laps on kõhklev, siis näita talle ette. Kui suu veest välja võtad jälgi, et su näol oleks naeratus. Niimoodi näitad lapsele, et tal pole vaja karta.
5. Õpeta lapsele ujumist jalgadega sipeldes. Seisa näoga lapse poole ja hoia tema kätest kinni. Seejärel hakka tagurpidi kõndima ja lase lapsel jalgu siputada sinu kõndimise ajal. Verbaalsed vihjed nagu “siputa, siputa, siputa, siputa” aitab lapsel meeles hoida, et ta peab jalgu liigutama.
6. Õpeta lapsele käte liigutamist. Lase lapsel olla redelil nii, et vesi on talle umbes rinnuni.
• Alustuseks peaks ta mõlemad käed olema vee all puusade juures. Seejärel lase tal tõsta üks käsi sirgelt veest välja ning tuua see enda pea kohale.
• Lase tal käsi tagasi vette tuua, veendudes, et tema sõrmed oleksid koos kui käsi vette läheb.
• Lase tal käsi tagasi puusa juurde tuua. Korda seda teise käega.
7. Harjuta ujumist mängides “kalapüüdmist”. Mängige, et tema ringlev käeliigutus on kalapüüdmine, kus ta kätt ette sirutades kala kinni püüab ning siis selle puusa peal oleva korvini tõmbab. Veendu, et sõrmed oleks koos, et kala ei põgeneks.
8. Juhata laps redelini. Seisa mõni meeter kaugemal, hoides last ühe käega rinna ümbert ja teisega piha ümbert. Loe kolmeni ja libista teda üle vee redelini.
• Seda tehes lase tal ühendada mullide puhumine, jalgadega siputamine ja käte liigutamine.
9. Julgusta last seina kasutama. Plate äärest kinni hoidmine aitab tal õppida ise manööverdamist ning näitab talle, et see on ohutu koht, kus saab olla kui ta väsib või kartma hakkab.
10. Vii laps vee alla. See õpetab teda hinge kinni hoidma. Veendu, et tema silmad ja suu oleks kinni ja ta hinge kinni hoiaks.
• Selgita talle mida sa teha tahad ning jälgi, et sa last ära ei hirmutaks.
• Ära kunagi last ootamatult vee alla pane. See hirmutab teda ning ta võib vett kartma hakata.
11. Lase lapsel vesti kandes ise ujuda. Tal on nüüd olemas põhiasjad, mida vaja, et ujuma hakata. Nüüd vajab ta praktikat, et kõik need asjad kokku panna. Vest annab talle vabadust, mida ta vajab, et tehnikat kokku panna ja ise ujuda.
12. Hoia lapsel silma peal. Kuigi sinu laps on nüüd võimeline ujuma ilma sinu hoidmiseta, siis ei tohiks sa teda siiski mitte kunagi üksi ujuma jätta.