Maasika võsundid võtavad peenra üle?

Maasika võsundid on aias üks neist nähtustest, mis alguses rõõmustavad ja siis korraga natuke ähvardavaks muutuvad. Ühel päeval märkad, et taim kasvatab armsaid väikeseid tütartaimi. Nädal hiljem on peenar nagu roheline juhtmepundar, mille kohta võiks vabalt küsida, kas siin kasvatatakse maasikaid või korraldatakse väikest botaanilist ülestõusu.

Pärast saaki on see täiesti tavaline. Maasikataim ei puhka nii, nagu meie pärast marjakausitäit ja pannkooke puhkaksime. Tema hakkab järgmiseks hooajaks jõudu koguma, uusi lehti kasvatama ja võsundite abil paljunema. Küsimus ei ole selles, kas võsundeid tekib, vaid selles, mida sina nendega teed. Kui kõik alles jätta, läheb peenar kiiresti tihedaks, õhk ei liigu ja järgmise aasta saak võib jääda tagasihoidlikumaks. Kui kõik liiga agaralt ära lõigata, võid ilma jääda headest noortest taimedest, millega vana peenart uuendada.

Hea uudis on see, et maasikapeenra korrastamine ei nõua suurt teadust ega mingit militaarset täpsust. Vaja on rahulikku pilku, teravaid kääre ja valmisolekut teha paar otsust. Natuke nagu riidekapi koristamine: kõik tundub alguses vajalik, aga lõpuks jäävad alles need asjad, millel on päriselt koht ja eesmärk.

Mis on maasika võsund?

Maasika võsund on pikk roomav vars, mille külge tekivad uued väikesed taimed ehk tütartaimed. Lihtsamalt öeldes on see maasika viis paljuneda ilma seemneteta. Võsund kasvab emataimest eemale, otsib sobiva koha, tütartaim puutub mullaga kokku ja hakkab juuri kasvatama. Kui kõik läheb hästi, saad mõne aja pärast täiesti iseseisva uue taime.

See kõlab nagu tasuta taimed, ja ausalt öeldes ongi. Aga tasuta asjad ei ole aias alati tasuta töö mõttes. Iga võsund võtab emataimelt energiat. Kui taim kasvatab korraga palju võsundeid, uusi lehti ja taastub saagist, peab ta oma jõu laiali jagama. Seepärast on maasika võsundid kasulikud ainult siis, kui neid teadlikult suunata.

RHS-i maasikakasvatuse juhend kirjeldab, et maasikate hoolduses tuleb arvestada nii taime kasvuviisi, kastmise kui ka võsunditega. Koduaednikule tähendab see lihtsat asja: ära võrdle oma peenart naabri omaga liiga valjult. Võib-olla on sort teine, muld teine, päike teine ja hooldusrütmgi hoopis erinev.

Millal võsund alles jätta?

Võsund tasub alles jätta siis, kui sul on vaja peenart noorendada, olemasolevaid tühikuid täita või rajada uus maasikapeenar. Maasikataimed annavad tavaliselt parimat saaki esimestel aastatel ning hiljem hakkavad vanemad taimed väsima. Kui peenras on juba näha, et osa taimi on nõrgad, keskkohast hõredad või annavad järjest väiksemaid marju, on noortest tütartaimedest palju abi.

Hea võsund ei tähenda siiski, et kogu peenar peab vabalt metsistuma. Vali välja tugevad tütartaimed ja eemalda ülejäänud. Eriti väärtuslikud on sageli esimesed tütartaimed, mis tekivad emataimele lähemal. Need saavad emataimelt parema stardi kui võsundi kaugemad, hiljem tekkinud väikesed taimed. Kui jätad alles iga viimasegi nupsu, tekib küll palju taimi, kuid need hakkavad üksteisega vee, valguse ja toitainete pärast võistlema.

Võsundite allesjätmine on mõistlik ka siis, kui peenras on tühjad augud. Näiteks pärast talve võib mõni taim olla välja läinud või kevadel võib mõni noor taim mitte käivituda. Sellisel juhul saad tugeva tütartaime suunata tühja kohta ja lasta tal seal juurduda. See on palju lihtsam kui hiljem paaniliselt uusi taimi otsida.

Millal võsund ära lõigata?

Võsund tuleks ära lõigata siis, kui sa ei taha taimi paljundada või kui peenar on juba liiga tihe. Tihe maasikapeenar näeb korraks lopsakas välja, kuid selles on oma konks. Lehed kuivavad pärast vihma aeglasemalt, marjad jäävad niiskemasse keskkonda, umbrohtu on raskem kätte saada ja õhuliikumine halveneb. Maasikale meeldib küll niiskus mullas, aga mitte umbne lehemass enda ümber.

Ära sikuta võsundit käega jõuga välja, kui tütartaim on juba juurdunud. Nii võid kahjustada nii uut taime kui ka emataime. Parem on kasutada puhtaid aiakääre või teravat nuga ja lõigata võsund läbi. Kui tütartaim on alles nõrk ning sul pole seda vaja, eemalda see koos võsundiga. Kui see on tugev ja tahad teda kasutada, lase tal enne eraldamist korralikult juurduda.

Kui sinu mure on pigem see, et marjad jäävad igal aastal väikeseks, siis tasub vaadata ka Tootemaailma juhendit miks maasikad jäävad väikeseks. Väikeste marjade taga võib olla vana taim, liiga tihe peenar, kuivus või toitainete puudus. Võsundid on ainult üks osa sellest puslest, kuigi üsna nähtav osa.

Kuidas valida tugevad tütartaimed?

Tugev tütartaim on kompaktne, roheliste tervete lehtedega ja hakkab mullaga kokkupuutel juuri moodustama. Kui taim on kahvatu, väga väike või ripub võsundi otsas nagu väsinud dekoratsioon, siis ära tee temast oma uue peenra peategelast. Vali pigem need, millel on juba nähtav juurealgus või mis on end mulda kinnitanud.

Kui tahad tütartaimi uude kohta viia, võid need juurdumise ajaks väikese potiga emataime kõrvale panna. Täida pott mullaga, aseta tütartaim sinna peale ja kinnita ta kergelt näiteks painutatud traadijupi või väikese kiviga. Võsund jääb esialgu emataime külge, kuni uus taim on juurdunud. Seejärel lõikad ühenduse läbi ja istutad noore taime püsivasse kohta. Väike operatsioon, aga ilma draamata.

Kui istutad tütartaimed uude peenrasse, jälgi istutussügavust. Maasika südamik ehk kasvupunkt peab jääma mullapinnaga ligikaudu tasa. Kasvupunkt on taime keskosa, kust tulevad uued lehed. Kui see jääb liiga sügavale, võib taim nõrgeneda; kui juured jäävad liiga paljaks, kuivavad need kergesti läbi. See on üks neist väikestest detailidest, mis tundub tülikas ainult seni, kuni näed, kui suur vahe taime käivitumisel sellest tuleb.

Peenra saagijärgne hooldusring

Pärast viimaseid marju algab töö, mis järgmisel kevadel nähtavaks muutub. Esmalt korja ära mädanenud marjad, kuivanud lehed ja muu taimepraht. Seejärel vaata üle umbrohi. Maasika ümber kasvav umbrohi ei ole lihtsalt kole. See võtab niiskust, varjab õhku ja teeb peenra hooldamise raskemaks. Kui umbrohi on juba tugevalt juurdunud, võta aega ja eemalda see rahulikult, mitte vihaga. Vihaga rohides olen mina suutnud rohkem maasikaid välja tõmmata kui maltsa, ja see ei ole saavutus, mida tahaks korrata.

Saagijärgset peenra korrastamist nimetatakse paljudes juhendites renoveerimiseks. See tähendab peenra uuendamist pärast saaki: liigsete taimede eemaldamist, ridade kitsendamist, vanade lehtede vähendamist, umbrohu kontrolli ja taimede taastumise toetamist. University of Minnesota Extensioni saagijärgse uuendamise juhend rõhutab, et see töö aitab maasikatel valmistuda järgmise aasta kasvuks, eriti suvel viljuvate sortide puhul.

Koduaednik ei pea kõiki põllumajanduslikke võtteid üks ühele üle võtma. Sa ei pea väikest peenart muruniidukiga üle sõitma, kui see tundub liiga karm või kui taimed on noored. Küll aga on mõte sama: eemalda liigne, jäta õhku, vali tugevad taimed ja hoia peenar hooldatavana. Kui peenar on väga vana, haiguslaikudega ja saak järjest kehvem, võib olla mõistlik võtta tugevad noortaimed ja rajada uus ala.

Kui umbrohi kipub igal aastal peenra enda kätte võtma, loe lisaks Tootemaailma juhendit kuidas umbrohi peenras kontrolli alla saada. Maasikapeenar on umbrohule eriti ahvatlev, sest seal on valgus, niiskus ja mõnusad vahed, kuhu end vaikselt sisse pressida.

Kastmine, multš ja mullaniiskus

Pärast saaki unustatakse maasikad tihti ära. Marjad on söödud, moos purgis ja peenar justkui oma töö teinud. Tegelikult vajavad taimed sel ajal endiselt vett. Võsundite juurdumine, uute lehtede kasv ja järgmise hooaja ettevalmistus sõltuvad sellest, kas taim saab suve lõpus normaalselt toimida.

Kasta pigem põhjalikult ja harvem kui iga päev natuke pealt. Pealiskaudne kastmine meelitab juured pinnale ning kuuma ilmaga kuivab see kiht kiiresti läbi. Kui tütartaimed juurduvad, jälgi eriti nende ümbrust. Väike noor taim ei saa veel sügavalt vett kätte, seega vajab ta esialgu stabiilsemat niiskust.

Multš aitab mullaniiskust hoida ja marju järgmisel hooajal puhtamana hoida. Õled, peenravaip või muu sobiv kate võivad vähendada ka umbrohu survet. Samas ära mata maasika südamikku kinni. Kui kasvupunkt jääb liiga sügavale niiskesse materjali, võib taim nõrgeneda. Multš peab toetama taime, mitte seda tekina ära lämmatama.

Kuiv suve lõpp võib maasikapeenra kiiresti ära väsitada. Kui sul on tunne, et muld muutub juba päevaga tolmuseks, vaata ka juhendit kuidas peenras kuumaga niiskust hoida. Sama loogika kehtib maasikate puhul väga hästi: niiskust ei pea taga ajama paanikaga, seda tuleb hoida targalt.

Levinud vead võsunditega

Esimene viga on jätta kõik võsundid alles. See tundub helde ja loodussõbralik, aga lõpeb sageli tihniku, väiksemate marjade ja hooldamatu peenraga. Teine viga on lõigata kõik võsundid maha isegi siis, kui peenar on vana ja vajaks noorendamist. Siis võtad endalt ära kõige lihtsama võimaluse saada uusi taimi.

Kolmas viga on tütartaimede liiga varane eraldamine. Kui noorel taimel pole veel juuri, sõltub ta emataimest. Kui lõikad ta liiga vara lahti, peab ta korraga juurduma, ellu jääma ja kuumaga toime tulema. See on väikesele taimele päris karm stardipakett.

Neljas viga on peenra täielik unustamine pärast korjet. Purdue Extensioni maasikakasvatuse juhend rõhutab, et peenra uuendamisega tasub alustada pärast viimast korjet ning et õigel ajal juurdunud noortaimed mõjutavad järgmise aasta tulemust. Kodukeeles: järgmise suve maasikad algavad varem, kui me tahaksime tunnistada.

Lihtne nädalaplaan pärast saaki

Esimesel päeval korja peenrast ära vanad marjad, kuivanud lehed ja nähtav praht. Teisel päeval rohi peenar rahulikult läbi. Kolmandal päeval vaata üle võsundid: märgi ära need tütartaimed, mida tahad jätta, ja lõika ära need, millel pole kohta ega eesmärki. Neljandal päeval kasta põhjalikult, eriti kui ilm on kuiv. Viiendal või kuuendal päeval lisa vajadusel õhuke multšikiht ja kontrolli, et kasvupunktid ei jääks kaetuks.

See ei pea olema täiuslik graafik. Aed ei tööta Exceli järgi, kuigi vahel oleks mugav. Oluline on, et sa ei jätaks kogu tööd ühele augustiõhtule, kui peenar on juba läinud sassi nagu kõrvalhoone sahtel, kuhu kõik „hiljem vaatame“ asjad kogunevad. Väikeste sammudega on maasikapeenar palju lihtsam korras hoida.

Kui plaanid noortest tütartaimedest täiesti uue peenra teha, mõtle asukoht läbi. Maasikas tahab päikest, vett läbilaskvat mulda ja kohta, kus umbrohi ei alusta võidujooksu juba esimesel nädalal. Hea ettevalmistus säästab hiljem palju vaeva. Selleks sobib hästi lisalugemiseks Tootemaailma juhend peenra planeerimise kohta enne istutamist.

Kokkuvõte

Maasika võsundid on võimalus, mitte vaenlane. Need annavad sulle uued taimed, aitavad peenart noorendada ja tühje kohti täita. Aga nad vajavad suunamist. Jäta alles tugevad tütartaimed, eemalda üleliigne kasv, hoia peenar õhuline ja ära unusta kastmist pärast saaki. Just see vaikne saagijärgne töö määrab sageli ära, kas järgmisel suvel on peenras ilusad marjad või lihtsalt väga enesekindel lehemass.

Kui midagi meelde jätta, siis see: ära lase võsunditel ise kogu peenra üle otsustada. Sina oled aednik, mitte maasikate kinnisvarahaldur. Natuke valikut, natuke lõikamist ja natuke järjepidevat hoolt teeb peenra selgemaks ning järgmise hooaja alguse palju rahulikumaks.