1. “Tubli tüdruk/poiss”, “tubli töö” jne.
Kasutades üldiseid fraase iga kord kui teie laps midagi saavutab või mingi oskuse omandab võib olla halb mõte. Sellist laadi kiitmine teeb lapse sõltuvaks teie heakskiidust aga mitte tema enda motivatsioonist. Proovige säästa oma kiidusõnu olukordade jaoks, kus teod tõeliselt väärivad kiitu ning seejuures katsuge olla võimalikult spetsiifiline. Näiteks selle asemel, et öelda “Hea mäng”, öelge pigem midagi sellist, mis toob välja lapse konkreetse teo: “Mulle meeldis kuidas sa platsi nägid, su söödud olid väga täpsed”.
2.”Harjutamine teeb meistriks”
Kuigi vastab tõele see, et mida rohkem aega pühendada mingi eesmärgi saavutamiseks, seda osavamaks ja teravamaks muutub inimene. Samas see väljend saadab lapsele sõnumi, et kui ta teeb vigu, siis ta ei harjutanud piisavalt. Tagajärjena võib nooruk stressi ohvriks sattuda ja järgneva mõtteviisini jõuda: “Mis mul viga on? Ma harjutan ja harjutan aga ma ei ole ikkagi parim”. Proovige oma lapsi innustada tööd tegema ja harjutama pigem sellepärast, et nad saavad paremaks ja võivad enda arengu üle uhked olla.
3. “Pole hullu / pole viga midagi”
Kui teie laps saab haiget ja vigastab ennast, siis teie esimene instinkt võib olla julgustamine ning lapsele sisendamine, et ta ei saanud kõvasti haiget. Selline jutt võib ajada lapse enesetunde veelgi hullemaks. Teie eesmärk võiks olla aidata lapsel aru saada ning toime tulla tema emotsioonide ja valuga. Võiksite last näiteks kallistada ning öelda midagi sellist: “See oli hirmus kukkumine”. Seejärel pakkuge lapsele plaastrit või musi või mõlemat.
4. “Tee ruttu!”
Laps on söögilauas aeglane, võitleb oma kingapaeladega ning on tõenäoliselt kooli hiljaks jäämas. Kui teda kiirustama sunnite, siis tekitate lisastressi. Pigem üritage jätta muljet, et olete samas meeskonnas – öelge “Teeme ruttu” – see saadab positiivsema sõnumi. Samuti võiks proovida teha riietumisest mängu: “Vaatame kes kiiremini riidesse saab!”
5. “Ma olen dieedil”
6.”Meil ei ole selle jaoks raha”
7. “Ära räägi võõrastega”
tuttav, ei pruugi see isik klassifitseeruda “võõra” alla, eriti kui see inimene on lapse vastu sõbralik ja lahke. Samuti võib viia selline suhtumine ekstreemse mõtteviisini, kus keeldutakse politsei või tuletõrjurite abist, kuna nemad on võõrad. Pigem proovige esitada lapsele erinevaid olukordasid. “Mida sa teed kui inimene, keda sa ei tea, pakub sulle kommi ja autosõitu koju?”, laske lapsel teile seletada ning seejärel juhtige ta õige teguviisini, mida sellises olukorras rakendada võiks. Hea ohutusmantra on “Kui keegi paneb sind tundma kurbust, hirmu või segadust, siis pead kohe mulle teada andma”.
