Õunapuu vesivõsud on üks neist aiaasjadest, mis ilmuvad justkui üleöö. Kevadel vaatad puud, silitad pilguga võra üle ja mõtled, et polegi väga hull. Siis tuleb juuli, lähed korraks õunu piiluma ja puu keskelt vaatab vastu terve roheline antennimets. Püstised võrsed turritavad taevasse, varjutavad vilju ja tekitavad tunde, et nüüd tuleb kohe midagi väga otsustavat ette võtta.
Just siin tasub korraks pidurit tõmmata. Õunapuu ei vaja suvel vihast soengut, vaid rahulikku otsustamist. Vesivõsud ei tähenda automaatselt, et puu oleks rikutud või et sina oleksid midagi pöördumatult valesti teinud. Sageli on need puu vastus liiga tugevale lõikusele, valgusepuudusele, kasvujõule või mõne oksa varasemale kahjustusele. Mõni neist tuleks eemaldada, mõni võib mõneks ajaks alles jääda ja mõnest saab vajadusel isegi tulevane asendusoks.
Selles juhendis võtame õunapuu vesivõsud koduaia pilguga ette. Mitte täiusliku õpikuõunaaias, kus redel seisab alati sirgelt ja käärid on müstiliselt kogu aeg teravad, vaid päris aias. Seal, kus puu all kasvab muru, kõrval tungib sõstrapõõsas vaikselt tööruumi ja sääsed arvavad, et sinu lõikuspäev on nende suvefestival.
Mis on õunapuu vesivõsud?
Vesivõsud on tugevad, enamasti püstised ja kiiresti kasvavad noored võrsed, mis tekivad õunapuu tüvele või jämedamatele okstele. Nad kasvavad tihti otse üles, on leherohked ja näevad välja palju jõulisemad kui vanemad viljakandvad oksad. Kui tavaline viljakas oks paindub veidi küljele ja kannab lühemaid viljaraagusid, siis vesivõsu käitub nagu ta oleks otsustanud puust ise uue puu kasvatada.
Vesivõsu ei ole sama, mis juurevõsu. Juurevõsu kasvab maapinna lähedalt või juurestiku piirkonnast, vesivõsu aga võra sees tüvelt või oksalt. See vahe on oluline, sest juurevõsud tuleks enamasti eemaldada võimalikult madalalt, samal ajal kui võras olevaid noori kasvusid saab mõnikord kasutada ka puu kuju parandamiseks.
Hea äratundmise reegel on lihtne: kui võrse kasvab väga sirgelt üles ja tema ümber on tihe roheline punt, mis varjutab õunu, on sul suure tõenäosusega ees vesivõsu. Kui võrse on veel pehme ja rohtne, saab teda mõnikord ettevaatlikult ära murda. Kui ta on juba puitunud, tasub kasutada teravat lõikeriista.
Kõik püstised võrsed ei pea samal päeval kaduma. Eesmärk ei ole puu paljaks teha, vaid lasta valgus ja õhk tagasi võra sisse.
Miks vesivõsud tekivad?
Kõige tavalisem põhjus on liiga tugev lõikamine. Kui vanalt õunapuult võetakse korraga maha palju suuri oksi, reageerib puu hoogsa kasvuga. Ta püüab kaotatud lehepinda tagasi teha, sest lehed on talle energia tootmise koht. Koduaednik vaatab seda järgmisel suvel ja mõtleb pisut solvunult: ma ju lõikasin ta ilusaks, miks ta nüüd niimoodi vastu hakkab? Tegelikult puu ei hakka vastu. Ta lihtsalt elab.
University of New Hampshire Extensioni koduaia õunapuude juhend selgitab, et küpse õunapuu hoolduses tuleb vältida liiga järsku sekkumist, sest tugev lõikus võib anda puule signaali kasvatada palju uusi jõulisi võrseid. See on hea meeldetuletus: lõikus ei ole ainult oksa eemaldamine, vaid sõnum puule, millele puu omakorda vastab.
Teine põhjus on valgus. Kui võra on aastaid tihedaks kasvanud, jäävad alumised ja sisemised oksad varju. Puu hakkab otsima uut kasvusuunda sinna, kus valgust on rohkem, ja püstised võrsed saavad eelise. Kolmas põhjus võib olla tugev väetamine, eriti lämmastikuga. Lämmastik on taimede kasvuks vajalik toitaine, kuid liig võib panna puu kasvatama rohkem lehemassi kui vilju.
Vesivõsusid võib tekkida ka pärast oksa murdumist, külmakahjustust või koorevigastust. Sellisel juhul on need puu katse tühja kohta täita. Seepärast ei tasu neid automaatselt vihata. Mõni vesivõsu on tüütu varjutaja, mõni aga võib olla tulevane uus kõrvaloks, kui vanal puul on oks murdunud või haigeks jäänud.
Millal suvel vesivõsusid eemaldada?
Koduaia õunapuul on suvine vesivõsude kontroll kõige mõistlikum siis, kui uued kasvud on juba hästi näha, aga sa ei ole veel lasknud neil väikese metsana võra üle võtta. Eesti aias tähendab see sageli aega pärast jaanipäeva kuni augusti keskpaigani. Täpne hetk sõltub ilmast, sordist, puu kasvujõust ja sellest, kui tugevalt puud kevadel lõigati.
RHS-i suvise õuna- ja pirnipuude lõikuse nõuanded rõhutavad, et suvise lõikuse üks eesmärk on lasta valgusel viljadeni pääseda. See ei tähenda, et iga leht peaks kaduma. Lehed toidavad puud ja aitavad viljadel kasvada. Me tahame võra avada, mitte puule keset suve šokki korraldada.
Kui võrse on noor ja painduv, on töö lihtsam. Rohtset vesivõsu saab vahel käega ettevaatlikult ära murda, nii et ei jää pikka tüügast. Puitunud võrse puhul kasuta puhtaid ja teravaid kääre. Tehniline termin siin on lõikekrae: see on oksa alusel olev veidi paksem üleminekukoht, mille lähedalt lõigates paraneb haav paremini. Ära lõika kandvasse oksa sisse ja ära jäta ka pikka kontsu.
Ära tee kuuma, kuiva ja lõõskava päevaga suurt lõikust. Vali pigem pilvisem kuiv päev või õhtu, kui puu ei ole keskpäevases kuumastressis.
Mida eemaldada ja mida alles jätta?
Kõigepealt eemalda need vesivõsud, mis kasvavad võra sisse, hõõruvad teiste okste vastu või moodustavad tiheda püstise harja jämeda oksa peal. Need ei anna puule head kuju ega viljale valgust. Samuti tasub ära võtta väga tugevad püstised kasvud, mis tulevad otse vanade lõikekohtade ümbert ja teevad võra keskosa täiesti pimedaks.
Alles võib jätta nõrgema, parema nurga all kasvava võrse, kui puul on seal tühimik. Hea asendusoksa kandidaat ei kasva päris püstloodis, vaid suundub veidi küljele. Kui võrse on liiga püsti, saab mõnel juhul seda suvel õrnalt allapoole suunata, sidudes ta laiema nurga alla. Seda nimetatakse oksa painutamiseks: kasvusuuna muutmine aitab oksal rahuneda ja tulevikus paremini viljuda.
Kui oled harjunud kasvuhoones taimi siduma ja suunama, on mõte tegelikult üsna sarnane. Ka Tootemaailma juhend tomatite ja kurkide toestamisest kasvuhoones näitab hästi, et taime kasvusuunda on mõistlik juhtida enne, kui ta ise olukorra täielikult üle võtab. Õunapuu puhul on lihtsalt mõõtkava suurem ja draama aeglasem.
Kui puu on vana ja väga tihe, ära ürita kõike ühe suvega lahendada. See on koht, kus minu sisemine kärsitu aednik tahaks öelda: teeme nüüd korralikult ära. Aga viljapuu puhul tähendab korralikult sageli hoopis mitme aasta peale jagatud tööd. Eemalda suvel osa vesivõsusid, jäta mõned varuks ning planeeri suuremad struktuursed lõiked talve lõppu või varakevadesse, kui puu on puhkeolekus.
Kiirnipp
Kui sa ei tea, kas võrse jätta või võtta, jäta ta täna alles ja vaata puud uuesti nädala pärast rahulikuma pilguga.
Kontroll
Pärast lõikust peaksid nägema võra sisse valgust, mitte paljast tüve ja ehmunud õunu.
Samm-sammuline tööplaan
1. Vaata puud enne lõikamist kaugemalt
Ära alusta redelilt. Astu viis kuni kümme sammu tagasi ja vaata kogu puud. Kus on võra liiga tihe? Kus on viljad varjus? Kus on vanad suured lõikekohad, mille ümber vesivõsud nagu harjased püsti seisavad? Kaugelt näed mustrit, lähedalt näed ainult üht oksa, ja üks oks võib olla väga veenev.
2. Alusta kõige ilmsematest võrsetest
Võta kõigepealt ära need vesivõsud, mis kasvavad otse üles võra keskel ja varjutavad vilju. Kui neid on palju, ära eemalda kõiki korraga. Hea kodune piir on mõelda, et ühel korral võtad pigem vähem kui rohkem. Puu peab pärast lõikust ikka lehtedega töötama jääma.
3. Ära jäta pikki tüükaid
Pikk tüügastik on üks levinumaid põhjuseid, miks järgmine aasta tuleb samasse kohta uus võrsevihm. Lõika võrse võimalikult korrektselt aluse lähedalt, kuid ära vigasta kandvat oksa. Kui lõikekoht jääb karvane või rebenenud, silu see terava tööriistaga üle. Nüri käär on siin nagu halb pastakas: põhimõtteliselt töötab, aga jätab endast rohkem pahameelt kui tulemust.
4. Jäta mõni hea asendusvõrse
Kui vana oks on murdunud, haige või vales kohas, võib mõni noorem võrse olla vajalik tulevikus uue oksa kasvatamiseks. Vali selleks võrse, mis ei kasva otse taeva poole ja mida saab suunata laiema nurga alla. Viljakam oks ei ole tavaliselt kõige vihasem ja püstisem, vaid rahulikuma nurga all kasvav haru.
5. Korista lõigatud materjal ära
Ära jäta lõigatud võrseid puu alla hunnikusse vedelema. Need segavad niitmist, hoiavad niiskust ja teevad aia lihtsalt lohakaks. Kui võrsed on terved, võib need sobivalt peenestada või komposti viia. Haigustunnustega materjali puhul ole ettevaatlikum ja ära sega seda muretult tervete taimede vahele.
Kui vajad koduaia väiksemateks töödeks üldist varustust, saad rahulikult sirvida Tootemaailma aiakaupade valikut. Mõistlik töövahend ei tee lõikamisotsuseid sinu eest, aga nüri või ebamugav tööriist teeb valed otsused palju kergemaks.
Levinud vead õunapuu vesivõsude eemaldamisel
Viga 1: kõik püstised võrsed võetakse maha
See tundub loogiline, aga võib olla liiga jõuline. Kui eemaldad korraga kogu noore lehemassi, võib puu reageerida uue kasvupuhanguga või jääda stressi. Eriti vanal puul tasub osa tööd jätta järgmisse hooaega. Mõõdukus on igav sõna, aga viljapuu juures on see päris sageli geniaalne.
Viga 2: lõigatakse ainult sealt, kuhu käsi ulatub
Siis tekib puul alumine korrus korda ja ülemine korrus jääb metsikuks. Kui puud ei saa ohutult hooldada, ära roni ebakindlalt. Kasuta sobivat redelit või jäta kõrgem osa spetsialistile. Õunad on head, aga mitte nii head, et nende nimel peaks end õunapuu otsast alla organiseerima.
Viga 3: suvine lõikus muutub noorenduslõikuseks
Suvine vesivõsude eemaldamine on korrigeeriv töö, mitte vana puu täielik ümberkujundamine. Kui õunapuu on aastaid lõikamata, tuleb noorendus teha järk-järgult. Iowa State University Extensioni õunapuude lõikuse juhend käsitleb suvist lõikust kui piiratud ja läbimõeldud võtet, mitte kogu võra ümbertegemise päeva. See on väärt mõte ka Eesti koduaias.
Viga 4: lõigatakse märja ilmaga
Märja ilmaga on lõikepinnad ja tööriistad niisked ning haigustekitajad võivad lihtsamini levida. Vali kuiv päev. Kui oled lõiganud haigustunnustega oksi, puhasta tööriistad enne järgmise puu juurde minekut. See on väike liigutus, mis tundub tüütu ainult seni, kuni mõistad, et sa ei taha probleeme ise puult puule kanda.
Tee enne ja pärast lõikust telefoniga foto samast kohast. Pildilt näed tihti paremini, kas võra avanes või läks käsi liiga hoogu.
Hooldus pärast lõikamist
Pärast vesivõsude eemaldamist ei ole vaja õunapuud kohe suure väetiseannusega lohutada. Kui puu kasvab niigi jõuliselt, võib lisalämmastik kasvatada juurde just seda rohelist massi, mida sa püüdsid vähendada. Pigem jälgi mulla niiskust, multši vajadust ja puu üldist seisundit.
Kui suvi on kuiv, vajab noorem õunapuu aeg-ajalt sügavamat kastmist. Vana, hästi juurdunud puu tuleb tavaliselt paremini toime, kuid pikad põuaperioodid võivad mõjutada vilja suurust ja järgmise aasta õiepungade moodustumist. Kastmisel on oluline harvem ja põhjalikum vesi, mitte igaõhtune pealiskaudne sirtsutamine.
Vaata ka viljade valgust. Kui pärast lõikust pääseb päike õunteni, kuid viljad on järsku täiesti paljad ja lõõskava käes, võib osa neist saada päikesekahjustust. See on põhjus, miks lehemassi ei tasu liiga äkiliselt eemaldada. Hea võra on õhuline, aga mitte alasti.
Järgmisel kevadel jälgi, kust uued vesivõsud tulevad. Kui neid tekib jälle massiliselt samade suurte lõikekohtade ümber, oli varasem lõikus puule tugev signaal. Siis tasub edaspidi liikuda väiksemate sammudega: vähem suuri lõikeid, rohkem suvist noorte kasvude korrigeerimist ja parem valguse juhtimine võra sisse.
Kui sinu aias on mitu viljapuud ja töö kipub venima, aitab ka lihtne varustuse kontroll. Teravad käärid, kindad ja turvaline tööasend säästavad rohkem närve kui tahaks tunnistada. Sobivaid koduaia abivahendeid saad võrrelda ka aiatööriistade kategoorias, kuid enne ostu tasub alati mõelda, millist tööd sa päriselt teed: kõrgel lõikamine, peenike võrse, jämedam oks või lihtsalt regulaarne hooldus.
Pane lõikuspäev kalendrisse kirja. Järgmisel aastal on palju lihtsam aru saada, kas puu vastas rahulikult või kasvatas uue vesivõsude paraadi.
Kuidas aru saada, et lõikust sai piisavalt?
Hea tulemus ei näe välja nagu paljas skulptuur. Hea tulemus on see, kui võra keskelt pääseb valgus läbi, viljad ei ole täielikus varjus, oksad ei hõõru üksteise vastu ja puu üldmulje on rahulikum. Kui seisad puu all ja näed läbi võra laiguti taevast, oled ilmselt õigel teel.
Samal ajal ei pea iga õun päikese käes särama nagu reklaamplakatil. Koduaed ei ole näitusesaal. Mõni oks jääbki varjulisemaks, mõni õun väiksemaks, mõni lõikusotsus selgub alles aasta pärast. Viljapuude hooldus on pikk vestlus, mitte ühe pärastlõuna käsklus.
Kui puu on vana, haigustunnustega või väga valesti lõigatud, tasub kaaluda spetsialisti nõu. Eriti ettevaatlik ole suurte okste eemaldamisel. Suur lõikehaav ei ole lihtsalt esteetiline küsimus, vaid mõjutab puu paranemist, tasakaalu ja edasist kasvu. Koduaednik saab palju ise teha, aga kõike ei pea uhkusest ise tegema. Seda ütlen inimesena, kes on vähemalt korra arvanud, et üks oks on kindlasti kergem, kui ta tegelikult oli.
Kokkuvõte
Õunapuu vesivõsud on suvel tüütud, aga mitte lootusetud. Need tekivad sageli pärast tugevat lõikust, valgusepuudust või puu loomuliku kasvujõu tõttu. Kõige targem on neid vaadata kui märguannet: puu ütleb, et võras on tasakaal paigast ära või et ta püüab kaotatud lehepinda tagasi kasvatada.
Suvel eemalda eelkõige need vesivõsud, mis kasvavad võra sisse, varjutavad vilju, hõõruvad okste vastu või tulevad tiheda pundina vanade lõikekohtade ümbert. Jäta alles mõni sobiva suunaga võrse, kui sellest võib saada tulevane asendusoks. Ära lõika korraga liiga palju ja vali tööks kuiv, mitte liiga kuum päev.
Kui võtad õunapuu hooldust rahuliku mitme aasta tööna, muutub ka vesivõsude teema palju vähem närvesöövaks. Puu ei pea ühe suvega ideaalseks saama. Piisab, kui ta saab igal aastal natuke rohkem valgust, natuke parema kuju ja natuke vähem seda rohelist antennimetsa, mis juulis südame korraks saapasäärde ehmatab.
KKK
Kas õunapuu vesivõsud tuleb alati eemaldada?
Vaata vastust
Kõiki vesivõsusid ei pea alati eemaldama. Eemalda peamiselt need, mis kasvavad otse üles võra keskel, varjutavad vilju või tihendavad puud liigselt. Mõne parema asendiga võrse võib alles jätta, kui seda saab kasutada tulevase asendusoksana.
Millal on parim aeg õunapuu vesivõsusid lõigata?
Vaata vastust
Koduaedades sobib vesivõsude kontrolliks enamasti aeg pärast jaanipäeva kuni augusti keskpaigani. Vali kuiv ja mõõduka temperatuuriga päev. Väldi tugevat lõikust kuumalaine ajal, sest siis on puu niigi suurema stressi all.
Kas vesivõsu võib käega ära murda?
Vaata vastust
Noort ja rohtset vesivõsu saab sageli ettevaatlikult käega eemaldada. Kui võrse on juba puitunud, on parem kasutada teravat ja puhast lõikeriista. Oluline on vältida koore rebimist, sest rebenenud haav paraneb halvemini.
Miks tuli pärast kevadist lõikust nii palju vesivõsusid?
Vaata vastust
Tõenäoliselt oli kevadine lõikus puu jaoks üsna tugev. Kui eemaldatakse palju oksi ja lehepinda, kasvatab õunapuu sageli uued püstised võrsed asemele. Järgmistel aastatel tasub suuremad lõikused jagada mitme hooaja peale ja suvel noori vesivõsusid rahulikult korrigeerida.
Kas vesivõsud mõjutavad õunasaaki?
Vaata vastust
Jah, kui vesivõsusid on väga palju, võivad need varjutada vilju ja muuta võra liiga tihedaks. Valgus ja õhu liikumine on olulised nii viljade värvumise kui ka puu üldise seisundi jaoks. Mõõdukas suvine harvendamine aitab võra tasakaalu tagasi tuua.
