Koduse keskkonna kohandamine
1. Joo palju vett. Joo vähemalt 250 ml vett iga kahe tunni tagant. Sinu keha võib sattuda vedelikupuuduse küüsi tänu higistamisele. Vedelikupuudus võib tõsta sinu kehatemperatuuri ja võib tihtipeale viia peavaluni, pea ringi käimiseni, lihaskrampideni ja langetada vererõhku.
• Tavalisele täiskasvanule soovitatav päevane veekogus on kaks liitrit.
• Et lapsel vedelikupuudust ei tekiks, tuleks imikule joota vähemalt 30 ml vett iga tunni tagant, 60 ml vett väikelastele ja 90 ml vanematele lastele.
2. Kanna mugavaid rõivaid. Kanna avaraid ja mugavaid rõivaid kui sul on palavik, et aidata kehal lõõgastuda ja parandada õhuvahetust, et sul liiga palav poleks. Eemalda üleliigsed riided või tekid, mis soojust kinni hoiavad ning seeläbi palavikus olemise aega pikendavad. Proovi ühte kihti kergeid rõivaid ning ühte õhukest tekki või lina magamiseks.
• Naturaalsetest kiududest kangad hingavad paremini kui kunstlikest nagu akrüül või polüester. Proovi puuvilla, bambust või siidi.
3. Madalda toatemperatuuri. Kõrgemad temperatuurid võivad palavikku pikendada ning põhjustada liigset higistamist, mis võib viia vedelikupuuduseni. Toa temperatuur peaks ideaalis olema 22-25 kraadi.
4. Puhka piisavalt. Piisavalt puhkust tugevdab immuunsüsteemi ja tänu sellele paraned kiiremini.
• Uuringud näitavad, et unepuudus võib nõrgendada immuunsüsteemi, suurendada stressi hormoonide tootmist, tekitada suurema riski kroonilistele haigustele ja lühendada eluiga.
5. Võta palavikku alandavat rohtu. Kui palavik on väga kõrge või põhjustab sulle palju ebamugavusi, siis võid tarvitada palavikualandajaid.
• Jälgi oma annuse suurust. Võta palaviku alandamiseks võimalikult väike annus.
• Alla 18 aastastele ei soovitata võtta aspiriini, kui just seda arst soovitanud pole.
6. Mine sooja dušši alla. Soe dušš või vann, mis kestab 5-10 minutit, võib aidata keha jahutada, leevendada lihasvalusid ja vabastada põskoopaid, mis võivad külmetuse tõttu ummistunud olla. Veendu, et vesi poleks liiga kuum, kuna siis võib su kehatemperatuur tõusta, mis omakorda võib pikendada palavikku.
7. Jahuta niiske lapiga. Kui vanni võtta ei saa või ei taha, siis kasuta niisutatud lappi või käterätikut. Leota seda leiges vees ja tupsuta sellega enda otsaesist või kaenlaaluseid. See stimuleerib higi, mis aitab keha jahutada, parandab vereringlust ja võib vähendada nina kinnisust, mida viirus või külmetus tekitada võib.
• Kasutades külma vett, jääkotti või käies külma dušši all, võid kutsuda esile külmavärinaid, mis võib suurendada kehatemperatuuri ja oled seetõttu kauem haige.
8. Hoia nina puhas. Kui palavik on külmetuse või viiruse tõttu, siis on mugavaks hingamiseks oluline, et su nina oleks puhas. Raske hingamine võib palavikku suurendada. Ära liiga kõvasti nuuska, kuna see surve võib põhjustada kõrvavalu.
• Eksperdid soovitavad, et sa nuuskaksid nina hoides sõrme ühel ninasõõrmel samal ajal, kui õrnalt teise ninasõõrmega taskurätikusse nuuskad. Kui su lapsel on külmetus, siis aita tal nina nuusata.
9. Püsi toas. Kui sa just pole sellel ajal väljas kui palavik tuleb, on parim püsida siseruumides, kus õhk on kuivem ja temperatuur eriti ei kõigu. Kui pead palaviku ajal väljas viibima, siis piira enda füüsilist tegevust ja ära ole otsese päikesevalguse käes.
10. Väldi suitsetamist. Suitsetamine nõrgestab immuunsüsteemi. Suitsetamine nõuab kehalt tugevamat võitlust bakterite ja viiruste vastu, mis omakorda tõstab kehatemperatuuri.
11. Vähenda kofeiini tarbimist. Liiga palju kofeiini võib sulle halb olla kui sul palavik on. Kofeiini üledoos võib põhjustada palavikke, peavalusid, unetust, kõhulahtisust, ärritunud olekut ja peapööritust. Kofeiin viib ka vedelikke kehast välja ning seda palju juues võib sul tekkida vedelikupuudus. Kui sul on palavik, proovi vältida kofeiini tarbimist või vähenda seda.
• Rasketel juhtudel võib kofeiini üledoos põhjustada iiveldust, oksendamist, valu rinnus, hallutsinatsioone, hingamisraskuseid ja krampe.
• Lapsed ei tohiks üldse kofeiini tarbida.
12. Väldi alkoholi. Kui sul on palavik, siis peaksid alkoholist täielikult hoiduma, ükskõik kas tegu on õlle või veiniga. Alkohol teeb immuunsüsteemi nõrgemaks ning seeläbi võtab haigusest taastumine kauem aega.
13. Ära viinaga hõõru. Viinaga hõõrumine annab tunde, et su nahk on jahedam, kuid see on ainult ajutine. Jahutav mõju ei aita sind, kui sul on palavik, kuna võib põhjustada külmavärinaid, mis tõstavad sinu kehatemperatuuri.
• Lisaks imendub alkohol nahka, mis võib põhjustada alkoholimürgitust väikestele lastele (ja eriti imikutele).
14. Külasta arsti. Kuigi enamusi palavikke saad edukalt kodus ravida, on erilisi situatsioone, kus peaksid pöörduma arsti poole.
• Kui su palavik on üle 39 kraadi ning ei tule käsimüügis saadaolevate palavikku alandavate rohtudega alla või kui sama temperatuur püsib kauem kui 72 tundi, siis peaksid kindlasti koheselt arsti külastama. Teised põhjused, kui peaksid palavikuga kindlalt arsti juurde minema on:
• Kui alla kolme kuusel on palavik.
• Alla kahe aastane laps, kellel on kõrge palavik või palavik mis kestab rohkem kui 48 tundi.
• Kui sa oled hiljuti reisinud, sind on opereeritud või vaktsineeritud või kui oled kokku puutunud tuntud allergeenidega.
• Kui sul on diabeet, aneemia, tsüstiline fibroos või mõni südame- või kopsuhaigus.
• Kui koged tihti väikest kuni keskmist palavikku.
• Uus sinikas või lööve ilmub su nahale ilma põhjuseta.
• Urineerimine on valulik.
15. Tee vahet palavikul ja muudel asjadel, mis tõstavad kehatemperatuuri. Füüsiline aktiivsus, meeleolumuutumised, hormonaalsed muutused, ebaregulaarne või liiga palju söömine, pingul või paksud riided, ravimid ja kokkupuude kõrge temperatuuriga võivad samuti tõsta kehatemperatuuri. Kui kahtlustad kuumarabandust, siis pead koheselt hädaabisse helistama, kuna see võib viia krampide ja südameatakini.
Söömises muutuste tegemine
1. Väldi põletikke tekitavaid toite. Palavik on põletiku vorm, mida su keha kasutab enda kaitsmiseks kahjulike asjade eest. Toidud, mis põletiku suurendavad võivad teha palaviku kauemkestvaks või hullemaks. Proovi neid toite vältida nii palju kui võimalik, eriti siis kui sul on palavik:
• Rafineerituid süsivesikuid nagu sai, saiakesed ja sõõrikud.
• Praetud toite.
• Suhkrurikkaid jooke nagu energia- ja karastusjoogid.
• Punast liha nagu vasikaliha, sink ja ka töödeldud liha nagu viinerid.
• Margariini ja pekki.
2. Söö põletikuvastaseid toite. Kui osad toiduained võivad põletikku suurendada, võivad teised seda vähendada. Toidud, mis seda teevad on:
• Puuviljad nagu kirsid, apelsinid ja maasikad.
• Pähklid ja mandlid.
• Lehtköögiviljad nagu spinat või lehtkapsas.
• Rasvased kalad nagu lõhe, makrell, tuunikala ja sardiin.
• Pruun riis, hirss, kaerahelbed ja linaseemned.
• Oliivi- või rapsiõli.
3. Võta C-vitamiini. C-vitamiin on tähtis looduslik antioksüdant, mis parandab immuunsüsteemi, veresuhkrut, stimuleerib rakkude kasvu ja paranemist ning vähendab riski erinevatele kroonilistele haigustele. Haiguse ajal C-vitamiini tarbides paraned kiiremini. Palju C-vitamiini sisaldavad toidud on:
• Punane või roheline paprika.
• Tsitruselised nagu apelsinid, pomelod, greibid ja sidrunid.
• Spinat, brokkoli ja rooskapsas.
• Maasikad ja vaarikad.
• Tomatid.
• Mango ja papaia.
4. Võta magneesiumi. Magneesium on oluline toitaine paljude kehafunktsioonide jaoks, seal hulgas ka energia tootmisele. Samuti vähendab see ärevust, stressi, väsimust, rinnus valusid ning aitab tervena hoida vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut. Magneesiumipuudus võib nõrgestada immuunsüsteemi ja põhjustada paljusid terviseprobleeme.
• Magneesiumit sisaldavad lõhe, makrell, hiidlest, tuunikala, tume šokolaad, tumerohelised lehed, pähklid, seemned, pruun riis, läätsed, sojaoad, mustad oad, kikerherned, avakaado ja banaanid.
5. Söö kodust suppi. Soojade vedelikude joomine aitab alandada kehatemperatuuri ja stimuleerida higistamist, mis aitab kehal end jahutada. Supp peaks olema kerge ning ei tohiks sisaldada jahu ega teraviljasid.
Triibuline puuvillast käterätik
Multifunktsionaalne elektrooniline kraadiklaas
Plastikust karukujuline laste kraadiklaas