E-POOD Tootekategooriad

Koeraomaniku seitse surmapattu

Seitse asja, millega koeraomanikuna arvestama peaksid

On põhjendatud, kui tunneme filmis või raamatus tapetud loomale rohkem kaasa kui inimesele- loomad on süütud ning ei teinud midagi, mis sellist saatust vääriks. Seetõttu on koerte väärkohtlemine – isegi kogemata või puhtast teadmatusest – nii kohutav. On raske öelda, kui paljud koeraomanikud teevad patte, mida me täna siin arutame, kuid koeraomanikke on väga palju, kuna koer on eelistatuim lemmikloom. Kuid pole veel hilja end parandada – vältides neid seitset koera omamisega kaasnevat surmapattu.

Teiste inimeste ohtu seadmine


Lastes koeral hammustata teist koera või inimest on tõeline patt. Igal aastal kannatab palju inimesi tõsiste koerahammustuste tõttu ning pooled neist on lapsed. Kuigi kõik koerahammustused ei ole ühesugused – halvasti koolitatud koerad võivad näksata viisil, mis ei pruugi nahkagi kriimustada–, oled koeraomanikuna ikkagi täielikult vastutav selle eest, kui su koer kedagi hammustab, isegi su koer pole varem agressiivset käitumist välja näidanud. Nii et kui oma Pontu koeraparki viid, veendu selles, et saad teda kontrollida ning et ta poleks teiste koerte ja inimeste suhtes agressiivne.

Teesklemine, et su koer on inimene


On arusaadav, et looma antropomorfiseerimine on enamasti lõbus ja kahjutu – koerad on kohanemisvõimelised ja taluvad kampsunite kandmist ja nendega beebihäälel rääkimist –, kuid kui rääkida koera pidamise tõsisest küljest, pea meeles, et su koer on ikkagi loom, mitte karvane inimene. Neil ei ole inimeste emotsioone, neil on koera emotsioonid. Nad ei tee otsuseid nii nagu meie teeme. Nad ei tunne end süüdi, kui nad midagi valesti teevad. Nad ei pissi vaibale, et sinule närvidele käia. Ära ka end “koeraks” tee. Enamus loomaeksperte nõustuvad, et koerad ei pea enda omanikke teiseks koeraks, nii et ära urise enda koera peale ning ära teda vägivaldselt karista. “Dominantsipõhine treening” ei tööta niikuinii nii hästi kui muud meetodid.

Koera liiga kauaks üksinda jätmine


Kui tahad lemmiklooma, kes on enamust aega üksi olles rahulolev, siis võta endale kass. Kuigi koeraga koos veedetav aeg on tõuti ja koerati erinev, ütleb Ameerika Kennelklubi, et koerad ei tohiks veeta üksi rohkem kui 6–8 tundi päevas. Koerad on karjaloomad, oma olemuselt ja aretuse poolest sotsiaalsed ning sotsiaalseid loomi on julm sundida elama isolatsioonis. See teeb neid ärevaks ning paneb igavust tundma ning nad võivad väljendada enda pahameelt päev otsa valjult haukudes või mööblit närides. Kui koer on liiga kaua isoleeritud, siis võib pikas perspektiivis tekkida tal raskusi teiste koerte ning inimestega suhtlemisel. Kui su ajakava ei võimalda sul koeraga piisavalt koos olla, siis kaalu koerajalutaja palkamist või lase mõnel sõbral vahepeal läbi hüpata lihtsalt selleks, et koerale seltsi pakkuda.

Lasta koeral boss olla


Oma evolutsioonilise mineviku kauges punktis olid koerad karjaloomad ja sellest ajast alates on neid hoolikalt kasvatatud, et nad suudaksid inimesi aidata, nii et nende positsiooni tundmine hierarhias on sügavale koera psüühikasse juurdunud. Koertele ei ole demokraatia meeltmööda. Nad tahavad tugeva juhiga ühiskonda ja kui seda pole, astuvad nad ise sellesse rolli. Paljud lemmikloomaomanikud, eriti uued, ei kehtesta ühtseid reegleid, ei korrigeeri soovimatut käitumist ega distsiplineeri oma lemmiklooma. Võimalik, et selle taga on olla soov “tore” või arvavad nad, et koera halb käitumine on nunnu. Olenemata põhjusest, võib see aga koerale saata sõnumi, et tema on boss. Ennast pere ehk karja juhiks pidaval koeral võivad olla halvad tagajärjed – ta ei kuula su käsklusi ja võib sind isegi rünnata. Kui koer uriseb su peale, kui lähed tema toidu või mänguasjade lähedale või lihtsalt ei kuula su käsklusi, võib see tähendada seda, et sa pole ennast tema peremehena tõestanud.

Ebajärjekindlus


Ükskõik, kas teed seda teadlikult või mitte, treenid sa alati oma koera. Ta kohandab pidevalt oma käitumist saadud preemiate või karistuste alusel, nii et kui sa oma koeraga järjekindlalt ei käitu, võid soovimatut käitumist hoopis sügavamalt sisse juurutada. Koerad on lihtsad olendid ning nad ei töötle hästi reeglite erinevusi. Näiteks kui su koer anub söögilaua ääres ampsu ja sa ei taha sellist käitumist, siis ei tohi sa talle sünnipäevalaualt midagi näpuotsast anda. Su koer ei saa aru, et tegu on erilise sündmusega ning ühendab enda peas toidu kerjamise preemia saamisega.

Koera tervise ignoreerimine


Sinu, kui omaniku kohustus on jälgida oma looma tervist ja viia ta vajadusel loomaarsti juurde. Koera tervise eest hoolitsemine ei ole väga keeruline, kuid see on väga oluline, eriti kui ta on alles veel kutsikas. Kutsika esimene eluaasta hõlmab sagedasi käike arsti juurde vaktsineerimiseks. Vanemaks jäädes pole vaja koera nii sageli loomaarsti juurde viia. Ei ole kindlat reeglit, kui tihti koera arstile viima peaks, kuna see sõltub koera tõust ning vajadustest. Tavaliselt piisab kord aastas läbivaatusel käimisest kuni koer vanaks jääb, kuna siis tuleb rohkem terviseprobleeme.

Suutmatus oma koera surma ette planeerida


Olenemata sellest, kas oled iga hinna eest oma lemmikut elus hoidev loomaomanik või rohkem selline, et “tal on valus, on aeg lasta tal minna” tüüp, ei oma tähtsust. Peaksid ikkagi ette planeerima oma loomade surma, et lemmiklooma äkilise haigestumise või viga saamine sind ei üllataks. Räägi oma loomaarstiga ning koosta ette plaan ning püsi selle juures kui aeg käes on. Nii teed suurema tõenäosusega otsuse loogika kui hetkeemotsiooni alusel.