E-POOD Tootekategooriad

Kuidas kuumarabandust ära hoida?

Ekstreemne kuumus on vastutav rohkemate surmade eest kui tornaadod, üleujutused, orkaanid ja välgutabamused kokku. Kuumarabandus tekib siis, kui kehal saavad otsa vee- ja soolavarud ning higistamine lakkab. See põhjustab kehatemperatuuri järsku tõusu, mis paneb inimese elu ohtu. Kuumarabandust saab vältida püsides jahedas ruumis ning planeerides ja õigesti riietudes, kui pead kuuma temperatuuriga väljas viibima. Ilma ravimata võib kuumarabandus kiirelt kahjustada inimese organeid ja tuua kaasa tõsiseid komplikatsioone ja surma. On väga oluline otsida kiiret abi ja hoolitseda enda või teise inimese eest, kui kahtlustad kuumarabandust.
Jahedas ruumis viibimine
1. Kui sul on konditsioneer, siis püsi toas. Kui temperatuur väga kõrgele tõuseb, siis katsu igal võimalusel toas püsida, kui sul on konditsioneer. Tõmba kõik kardinad ette, et hoida päikese kuumust toast eemal. Pane käima ventilaator, et konditsioneerist tulev jahe õhk efektiivsem oleks.
2. Leia avalik koht, kus on konditsioneer. Kui sul pole kodus konditsioneeri, siis võid hilistel hommikutundidel ja varastel õhtutundidel viibida avalikus kohas, kus see on. Nagu näiteks raamatukodu, ostukeskus, kino jne.
• Kui sul on mitmekorruseline kodu, siis püsi kõige madalamal korrusel, päikesest eemal. Kui tunned end ülekuumenuna, siis mine külma dušši alla või vanni.
3. Joo rohkem vett. Ükskõik, kas viibid kodus või kodust väljas, joo rohkem vett kui tavaliselt, isegi siis kui sa janu ei tunne. Toatemperatuuril olev vesi on täiesti hea, kuna jääkülm vesi võib tekitada kõhukrampe. Väldi alkohoolseid jooke, kuna need vähendavad keha võimet ise end jahutada.
• Vanad inimesed peaksid jälgima, et nad jooksid päeva jooksul vähemalt kaheksa 0.25 liitrist klaasitäit vett.
• Täiskasvanud naised vajavad vähemalt üheksat 0.25 liitrist klaasitäit ja mehed peaksid jooma umbes 12 klaasitäit.
4. Kontrolli teisi. Kui sul on sugulasi, sõpru ja naabreid, kellel on kehvemapoolne tervis ning nende kodus puudub konditsioneer, siis võta nendega ühendust, et uurida kuidas neil enesetunne sellisel kuumal ajal on.
Ettevaatusabinõud välitingimustes
1. Planeeri väljaminemiseks hea aeg. Kui pead kuumalaine ajal lahkuma enda kodust, siis väldi väljaminekut vahemikus 10:00-15:00, kuna sellisel kellaajal on ilm kõige kuumem. Kui saad, siis lükka edasi kõik poeskäigud ja kokkusaamised, millega on võimalik oodata seni, kuni kuumus on taandunud.
2. Jahuta enda auto maha. Kui pead autoga sõitma, siis ava enne sõitmist viieks minutiks autouksed, et lasta õhk liikuma. Seejärel pane tööle konditsioneer ning oota mõni minut enne, kui autosse istud ja sõitma hakkad.
• Ära väga kuuma ilmaga sõida ilma konditsioneerita.
• Proovi parkida võimalikult varjulisse kohta.
3. Kanna kaitsvaid riideid ja päikesekaitset. Et end päikese eest kaitsta, kanna heledaid ja vabalt langevaid riideid, mis on tehtud puuvillast või linast. Kata enda nahka nii palju kui saad ning pane peale tugevatoimeline päikesekaitsekreem katmata jäänud nahale, sealhulgas ka näole ja kaelale ning pane pähe lai kübar.
4. Veendu, et sul ei tekiks vedelikupuudust. Joo kaks kuni neli klaasitäit jahedat vedelikku iga tunni kohta mil väljas viibima pead või tegema siseruumis füüsilist tegevust ja kui temperatuur on kõrgem kui 30 kraadi. See hoiab ära vedelikupuudust ning laseb su kehal end ise jahutada higistamise läbi.
5. Mitte kunagi ära jäta last ega lemmiklooma autosse! Sooja ilmaga võib see olla eluohtlik! Auto sisemus võib kuumeneda surmavale temperatuurile ka siis, kui väljas olev temperatuur küündib kõigest 16 kraadini. Pisukesest akende avamisest pole kasu, kuna auto kuumeneb vähese ventilatsiooni tõttu ikka kiirelt.
Varaste sümptomitega tegelemine
1. Jälgi märke kuumakurnatusest. Kuumakurnatus võib viia kuumarabanduseni. Kui paned tähele märke kuumakurnatusest, siis jäta pooleli ükskõik milline tegevus, mis sul parasjagu käsil ja mine koheselt jahedasse ruumi. See ettevaatusabinõu võib aidata elu säästa.
• Kuumakurnatuse sümptomid on oksendamine ja iiveldus, üleliigne higistamine, madal vererõhk, jahe ja niiske nahk, nõrk pulss, nõrkus ja peapööritus, udune nägemine, tugev janu ja kiire hingamine.
2. Taga ennetav hooldus. Kui märkad märke kuumakurnatusest ning oled leidnud jaheda koha, siis peaksid jooma jahedat vett, võtma ära üleliigsed riideesemed, lehvitama tuult ning pritsima nahka jaheda veega.
• Kui sümptomid ära ei kao, siis pöördu kiirelt EMO-sse või helista kiirabisse.
3. Tunne ära kuumarabanduse sümptomid. Mõndadel juhtudel võib kuumarabandus tulla kiirelt, ilma ennetava hoiatusena kuumakurnatuse näol. See on eluohtlik konditsioon nii, et kui paned tähele märke kuumarabandusest siis tuleb koheselt kiirabi kutsuda.
• Kuumarabanduse sümptomid on: kuiv, kuum ja punane nahk (kuna keha on lõpetanud higistamise), kõrge kehatemperatuur, nõrkus, segadus, ärritavus või veider käitumine, kiire pulss, peavalu või pearinglus, krambid ja teadvuse kaotus.
4. Taga kohene abi. Kui sul on kuumarabanduse sümptomid ning sa oled üksi, siis helista koheselt kiirabisse ja proovi olla jahedas ja varjulises alas ning oodata kiirabi saabumist. Kui oled looduses, eemal hoonetest, istu puu alla varju. Kui abistad kedagi teist, siis lase tal sedasama teha.
• Palu kellegil anda (või anna ise kui kedagi teist aitad) lonkshaaval jahedat vett senikaua kuni teadvusel oled. Eemalda kõik pealmised riided, sealhulgas ka kingad ja sokid.
• Katsu nahka maha jahutada pritsides nahale jahedat vett.
• Pane külmakotid kaenlaalustesse ja kuklasse.
Lisaks:
• Kui pead kuumal ajal väljas viibima, siis kanna vihmavarju, et end päikese eest kaitsta.
• Kuumal ajal söö viis väikest ja külma söögikorda päevas, selleasemel et süüa kolm suurt portsu.
• Reageeri kiirelt, kui märkad, et inimesel võib olla kuumarabandus, kuna ta ei pruugi sellest ise arugi saada.
• Isegi kui kuumarabanduse sümptomid taanduvad, ei tähenda see seda, et patsient on pääsenud. Jätka esmaabi andmist seni, kuni parameedikud saabuvad.