Kuidas loetut meelde jätta?

Selleks, et loetu meelde jääks, pead saama kriitiliseks ja aktiivseks lugejaks. Kriitiliseks lugejaks saamiseks peaksid teadma enda materjali lugemise eesmärki, looma vaimseid pilte olulistest kontseptsioonidest ning ideedest ja küsima endalt küsimusi teksti kohta. Lõpuks salvesta teave oma pikaajalisse mällu, arutades materjali teiste inimestega, sõnastades see ümber oma sõnadega ning oluliste mõistete ja ideede uuesti lugemisega.

Sea ennast lugema ja mäletama

1. Tea enda materjali lugemise eesmärki. Küsi endalt “Miks ma seda loen?” või “Mida ma sellest õppima peaksin?”. Kui mõistad materjali lugemise eesmärki, on sul kergem ülesande juures püsida ning keskenduda tekstis olevatele olulisematele asjadele.
   • Näiteks, kui hoiad meeles, et loed materjali eksami tõttu, siis aitab see sul keskenduda olulistele kuupäevadele, sündmustele ja inimestele.
2. Saa teemaga tuttavaks. Teemaga tutvumiseks tee kiire interneti otsing. Mida rohkem sa mõistad ja tead antud teemast, seda tõenäolisemalt suudad seoseid luua ja infot paremini meeles hoida.
   • Näiteks kui loed islami kohta, siis googelda islamit. Vali artikkel, näiteks Vikipeedia oma ning tutvu islami põhiprintsiipidega.
3. Vali peamised punktid. Enne materjali lugemist uuri üle pealkirjad, pildid, tabelid, diagrammid ja avalõigud. Keskendu olulisele informatsioonile, mis täidab sinu materjali lugemise eesmärki.
   • Materjali liigitamine muudab mälu paremaks, suunab mõtlemise nii, et saaksid keskenduda olulisele teabele ja see aitab sul sisust suurema pildi formuleerida, mis lihtsustab olulise teabe meeldejätmist.
4. Loe lühikeste lõikudena. Keskendumiseta lugemine on ajaraiskamine. Seetõttu maksimeeri oma keskendumine lugedes lühikeste lõikude kaupa. Näiteks loe ainult üks lõik või korraga ainult 10-15 minutit. Peale lugemist tee paus ning mõtle selle peale mida sa lugesid.

Kriitiliseks lugejaks saamine

1. Tee märkmeid. Kui sa loed, siis kirjuta üles oluline informatsioon. Kirjutamine aitab informatsiooni paremini meelde jätta. Näiteks, kui sa loed islamist, siis kirjuta üles viis islami põhimõtet.
   • Kirjuta üles ka ideesid, mis sulle lugemise ajal pähe tulevad.
   • See on aktiivse lugemise vorm, mis aitab sul materjaliga tegeleda, selle asemel, et seda lihtsalt passiivselt lugeda. Aktiivne lugemine aitab materjali paremini omastada ja meelde jätta.
2. Tõsta esile olulised mõisted. Proovi esile tuua ainult olulist ja asjakohast teavet. Näiteks jooni alla ühel lehel olevad võtmesõnad. Enne kui midagi alla hakkad joonima, küsi endalt “Kas see informatsioon aitab mind?”. Kui vastuseks on ei, siis ära seda alla jooni.
3. Seosta materjal millegi tuttavaga. Seosta uus teave juba sellise informatsiooniga, mida sa juba tead. Seostades uut teavet eelneva teadmisega, salvestab sinu mälu uue teabe pikaajalisse mällu.
   • Näiteks, kui Thomas Jefferson on sündinud sinu emaga samal kuul, siis seda teavet ema sünnipäevaga seostades, püsib sul kuupäev paremini meeles.
4. Mõtle piltides. Vaimsete piltide loomine loetava sisu kohta, aitab sul sisu paremini meelde jätta. Tee vaimseid pilte olulistest sündmustest, kontseptsioonidest või inimestest. See on eriti abistav strateegia visuaalsetele õppuritele.
   • Näiteks, kui sul on vaja meelde jätta lahingu algust, siis kujuta enda peas lahingut ette nii, et selle kohal oleks suurelt ka kuupäev.
   • Sa võid ka lahingut joonistada ning kirjutada sinna alla lahingu aluse- ja lõpukuupäev.
5. Loe valjult. Kui sa oled kuulmisõppija, siis proovi olulist materjali valjusti ette lugeda. Materjali rääkimine ja kuulmine võimaldab materjali paremini meelde jätta. Loe olulist informatsiooni valjult ning vasta ka küsimustele.
6. Küsi endalt materjali kohta küsimusi. Lugedes materjali, küsi endalt “Kuidas see materjal sobitub sellega, mida ma juba tean ja mida mitte?”, “Miks autor seda mainis?”, “Kas ma saan selle sõna tähendusest aru?” või “Kas ma nõustun autori vaatenurgaga?”.
   • Taoliste küsimuste küsimine ja vastamine, aitab sul olulist infot paremini meelde jätta.

Mälu tugevdamine

1. Sõnasta loetu oma sõnadega ümber. Peale lõigu lugemist, kirjuta lõik oma sõnadega ümber. See aitab sul hinnata, millist informatsiooni sa mäletad ja millist mitte. Mine tagasi ja loe uuesti üle info, mida sa ei mäleta või mida sul oli raske oma sõnadesse panna.
2. Arutle materjali kellegiga. Peale millegi lugemist, aruta uut informatsiooni sõbra, pereliikme, töökaaslase või klassikaaslasega. See arutamise akt, aitab sinu mällu uusi seoseid luua. Samuti näed sa nii ära ka, millist infot sa mõistad ja mäletad ning millist mitte.
   • Mine loe uuesti üle info, millega sul probleeme oli ning aruta siis seda kellegiga uuesti.
3. Loe materjal uuesti üle. Kordamine on informatsiooni meeldejätmiseks oluline. Peale millegi lugemist, mine tagasi oluliste mõistete ja ideede juurde. Samuti loe uuesti läbi lõik, kus on olemas ideed ja kontseptsioonid.