Eduka tuleviku jaoks on enesekindlus oluline asi. Lapsed on tundlikud ja nende ümber olev maailm mõjutab neid. Julgustamine on väga oluline lapse enesekindluse jaoks. Nad vajavad toetust vanematelt ja täiskasvanutelt, kuid samuti peavad õppima, kuidas olla iseseisvad. Õpetades neile käitumist ja pakkudes tuge, saavad lapsed enesekindlamaks ja õpivad, kuidas vaadata ennast positiivses valguses.
Julgustamine
1. Aita lapsel arendada positiivne minapilt. Aita tal hinnata enda häid külgi. Enesekindluse jaoks on vaja head enesehinnangut. Kui usud temasse, siis usub ka tema endasse.
• Kasuta verbaalseid ja mitteverbaalseid vihjeid, et edastada lapsele enesekindlust. Näiteks, kui sa näed teda töötamas raske koduse ülesande kallal ütle: “Ma tean, et see on raske, kuid sa saad sellega hakkama. Võta seda üks samm korraga”. Või kui ta näitas enda organiseeritust, pannes ära mänguasju ilma, et sa seda paluma oleks pidanud, näita talle püstist pöialt ja ütle: “Vägev! Tänan, et panid enda algatusel mänguasjad ära.”
• Kallista. See aitab talle pakkuda tuge ja turvatunnet.
2. Ütle spetsiifilisi julgustavaid sõnu. Kiida tema teostusi ja saavutusi. Veendu, et julgustussõnad keskenduvad asjadele, mida laps saab enda käitumisega kontrollida.
• Ütle näiteks: “Ma tean, et see on raske õppeaine, kuid sa oled töökas ja ma usun sinusse”.
• Keskendu tema huvidele ja sellele, mida ta minevikus hästi on teinud. Nagu: “Sa oled väga loov. Sa joonistad maju väga hästi.” või “Sa saad sellega hakkama! Ma olen sind väravat löömas näinud mitmeid kordi”.
3. Aita lapsel toime tulla läbikukkumisega. Mitte kellegil pole immuunsust läbikukkumisele või kaotusele. Lapsed peavad õppima vastupidavust vaatamata ebaõnnestumistele, et nad saaksid probleemidest taastumisega hakkama.
• Su lapse eneseväärikust ei tohiks mõõta ainult tema suutlikkusega. Õpeta talle “sisemise hääle” tähtsust, mis ütleb talle, et tuleb loomult lahke olla ja tunnistada, et igaühel on omad vead.
• Julgusta last mõistma, et tagasilöögid on osa elust ja neid saab ületada. Ole positiivne motivaator oma lapse jaoks, mitte ära keskendu tema puudustele.
• Aita lapsel ette planeerida võimalust, et teda võib tabada nii õnnestumine kui ka ebaõnnestumine. Näiteks, enne jalgpallimatši, räägi oma lapsele mis tunded võivad teda tabada võitmise ja kaotamise korral. Paku kindlustunnet, et asi ei ole ainult võitmises või kaotamises, vaid selles, et annad meeskonna jaoks endast parima. Selgita, et üks mäng ei määra meeskonna tulevikku.
• Kui laps tunneb end kehvalt hinnete pärast, siis aita teda inspireerivate sõnadega. Nagu: “Ma tean, et sa muretsed enda hinnete pärast, kuid ma olen nii uhke, kui tublisti sa see veerand vaeva nägid. Ära ole enda vastu liiga karm. Sa saad sellega hakkama.”
4. Kasvata enda lapse huve. Kui teda huvitab loodus, siis võib ta tahta õppida rohkem metsade, loomade, jõgede ja taimede kohta. Hari ja julgusta teda õppima ning sügavamalt uurima. Vii ta matkama või reisima. Paku talle raamatuid. Sinu laps on tõenäoliselt enesekindlam, kui ta teeb midagi sellist, mis teda sügavalt huvitab.
• Ära vali ise lapse jaoks huvisid. Lase tal sind juhtida. Näiteks, kui su lapsele meeldib joonistada, kuid teised pereliikmed huvituvad spordist, siis julgusta last joonistama asju, mis on spordi või muu füüsilise tegevusega – mis talle meeldib – seotud.
5. Aita lapsel toime tulla hirmudega. Su lapsel võib olla sotsiaalärevus või foobia, mis madaldab enesehinnangut. Aita oma lapsel aru saada, et tema hirmud ei ole nii halvad, kui talle tundub. Noortel lastel võib olla hirm kujutletavate kollide või pimeduse ees ning nendest ülesaamine võib aega võtta.
• Räägi lapsega tema hirmudest. Paku talle turvatunnet. Kasuta magamamineku rutiini sellisel moel, et rahustada tema hirme ning aidata tal turvaliselt tunda. See privaatne ja vaikne aeg võib aidata lapsel leevendada närvilisust enda hirmu pärast.
• Tasusta vaprat käitumist, kui ta enda hirmuga silmitsi on. Kasuta spetsiifilisi julgestussõnu.
6. Näita, et armastad teda tingimusteta. Keegi ei ole täiuslik. Aktsepteeri, et su laps võib vahel vigu teha. Ta õpib sellest, kui sina teda juhendad. Väljenda enda armastust, ükskõik mis juhtub. See paneb teda turvalisena tundma.
• Ütle talle, et oled uhke, kui ta korralikult käitub.
• Ütle talle, et armastad teda. Inimesed, kes tunnevad toetust on elus edukamad.
• Ära lase lapsel arvata, et sinu armastus põhineb tema saavutustel – koolis, spordis ja muudes tegevustes.
Iseseisvuse soodustamine
1. Luba lapsel ise asju teha. Olenevalt tegevusest võib laps õppida paljut, kui ta teeb seda ise – võileiva valmistamine, koera toitmine või õhtusöögilaua katmine. See võib olla küll korratu ja võtta rohkem aega, kuid see premeerib sinu last enesekindlusega.
• Kannatlikus on võtmeks, et aidata lapsel enesekindlust kasvatada.
• Anna lapsele aega ja ruumi, et ta saaks midagi uut proovida ja õppida enda vigadest. Paku abi siis, kui ta seda küsib, mitte ära tee tegevust või projekti tema eest.
• Näiteks, kui su laps tahab ise endale klaasi mahla valada. Kuigi ta on seda (raskustega) võimeline tegema, siis võid tahta alguses seda tema eest ära teha. Astu tagasi ja aita tal õppida, kuidas ise klaasi kallata. Isegi, kui ta maha ajab, saad talle õpetada, mida sellisel juhul teha. Kasuta seda õpetamise momendina.
2. Tutvusta lapsele uusi kogemusi. Üks asi, mida teha, et enesekindlus suureneks, on vaadata ja teha erinevaid asju koos lapsega. Temaga nende uute kogemuste jagamine aitab tal õppida, et elu ei olegi nii hirmutav ja ületamatu, nagu talle tunduda võib. Veeda kvaliteetaega enda lapsega peale tööd või nädalavahetustel ning külasta paiku, mis on teie tavalistest kohtadest erinevad.
• Kogemused ei pea olema kallid. Mida rohkem ta näeb ja teeb, seda suuremana ja vähem üksikuna ta end tunneb.
• Mine teise parki kui tavaliselt. Vii ta muuseumisse. Minge metsa jalutama. Vii teda restorani sööma toitu, mida ta varem söönud pole. Võta ta turule kaasa.
3. Lase lapsel võtta riske. On oluline, et su laps õpiks riskide kohta, et aidata ta enesekindlusel kasvada.
• Soodusta oma lapse vastupanuvõimet ja uudishimu julgustades teda uusi asju proovima. Kui su laps teeb eakohaseid valikuid, siis tunneb ta end enesekindlamalt.
• Ole ettevaatlik riskide suhtes, mis võivad kahju teha. Lase tal riske võtta siis, kui see on õpetlik ning teda ei kahjusta.
• Näiteks, kui su laps tunneb suures rahvahulgas häbelikuna, siis julgusta teda osa võtma näidendist. Aita tal kasutada loovsust, et hirmust üle saada. Isegi kui tegu on väikese osaga, milles tal on vaid mõni lause, võib see aidata tal tunda ennast paremini, kui peab rahvahulgas olema.
4. Anna lapsele kohustused. Noored lapsed tahavad olla abivalmid ja näidata, et nad oskavad asju teha. Anna enda lapsele majapidamistöid, mida ta teha jõuab.
• Näiteks, kui su seitsmeaastasele meeldib asju organiseerida, siis palu tema abi riiete sorteerimise ja kappi panemisega.
• Kui sinu kümneaastane armastab autosid, siis lase tal autot pesta.
5. Ära pane last liigse surve alla. Ära süüdista teda, kui ta ei suuda sinu ootustele vastata. Pea meeles, et tema enesekindlus võib põhineda sellel, et ta proovib sulle meele järele olla. Pane paika realistlikud eesmärgid ja ootused, mis sõltuvad lapse vanusest ja arengust. Kui ta näeb, et oled närviline ja pahur, siis võib ta kaotada enda enesekindluse ja tõmbuda endasse.
• Ära võrdle last teistega. Kui laps saab kolme, siis ära võrdle teda ainult viisi saava klassikaaslasega. Paku julgestust ja küsi, kuidas teda toetada saad.
Käitumise õpetamine
1. Kiida head käitumist. Kui laps midagi hästi teeb, siis kiida teda. Julgusta teda. Tee talle kompliment ja ole spetsiifiline.
• Kiida teda kui ta tööga vaeva näeb ja püsib asja juures, isegi kui asi on tema jaoks keeruline.
• Ära ütle: “Sa oled tubli laps”. Selle asemel ütle: “Mulle meeldib, kuidas sa enda toa ära koristasid. Sul on hea organiseerimise oskus”.
2. Paku tuge, kui ta vea teeb. Kui laps teeb midagi pahasti, nagu ajab mahla vaibale, siis paranda teda toetaval moel. Väldi karjumist ja kurje sõnu. Õpeta talle, et vigade tegemine võib olla hea viis tarkuse omandamiseks ja õppimiseks tuleviku jaoks.
• Julgusta teda tagasilöökide ajal. Aita tal mõista järjekindluse olulisust.
• Vead võivad olla võimalused õppimiseks. Näiteks, kui ta mahla vaibale ajab, siis õpeta talle, kuidas seda ära koristada ja mis vahendeid kasutada. Kaasa ta koristamisse, mitte ära lihtsalt karista teda vea eest.
3. Ole talle eeskuju. Lapsed õpivad sinu käitumisest paljutki. Lapsed imiteerivad täiskasvanu käitumist – nii head, kui ka halba. Nad tahavad samuti käituda nagu täiskasvanud.
• Sinu tegutsemine mõjutab tema tulevast käitumist. Õpeta lapsele häid kombeid erinevates situatsioonides. Kui sa oled pidulikul üritusel ja sul on ka laps kaasas, siis aita tal täiskasvanutega rääkida viisakal moel. Õpeta teda täiskasvanutega kätt suruma, kui ta neid esmakordselt näeb ja lähedasi kallistama.
• Jäta meelde, et sinu laps vaatab kuidas sa asju teed. Kui sa vannud, siis võib ka tema vanduma hakata. Kui ta näeb sind kedagi aitamas, siis võib ka tema teisi aitama hakata.
4. Too välja hea käitumine teistes. Ükskõik, kas tegu on sinu sõbra, pereliikme või isegi võõraga, näita lapsele milline näeb välja hea käitumine. Räägi lapsega, mida see inimene hästi tegi.
• Vali eeskujuks tavalised inimesed, väldi kuulsuste kasutamist hea näitena.
60-osaline arendav puust pusle
Loogilist mõtlemist arendav mänguasi lastele
