Malaaria on surmav parasiidne verehaigus, mis kandub üle sääsehammustuste kaudu. Iga aasta registreeritakse 200-300 miljonit malaariajuhtumit ja 800 000 maalaariaga seotud surmajuhtumit, millest üle maailma teatatakse. Tegelikkuses võib neid olla palju rohkem. See haigus on eriti ohtlik väikestele lastele ja rasedatele naistele ebaküpse või vähenenud immuunsussüsteemi tõttu. Nakatumine toimub üldiselt maailma troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, eriti Sahara taguses Aafrikas, Kagu-Aasias, Lähis-Idas (kuni Türgi lõunatipuni), Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning nii läänes nagu Mehhiko ja nii kaugel idas kui Vanuatu Vaikse ookeani lääneosas. Inimesed on ohus kui nad elavad või reisivad riiki, kus on malaariaga nakatunud inimesed ja sääsed. Seetõttu on hädavajalik võtta ette ennetavaid meetmeid, et kaitsta end nakkuse eest.

Enne lahkumist uuri reisisihtkohti, et kontrollida malaaria esinemist. Malaaria võib olla isegi kohtades, kus sellest ei teada, sõltuvalt ebaharilikest hooajalistest muutustest, inimeste sissevoolust muudest piirkondadest või muudest ettenägematutest põhjustest ning seetõttu on oluline kontrollida kõige värskemaid andmeid nende sihtkohtade kohta, kuhu sa suundud. On mitmeid võimalusi rohkema info saamiseks:
• Otsige valitsuse teavet. Valitsusasutused, kes vastutavad tervisesuundade jälgimise eest, on tõenäoliselt kõige ajakohasemad ja usaldusväärsemad teabeallikad, seega peaksid neid kõigepealt kontrollima.
• Küsi oma arstilt lisateavet, mis aitab kindlaks teha, kas sinu sihtkohas on malaariat.
• Kui tead piirkonnas elavaid inimesi, siis saada neile kiri või helista ning küsi, mida nemad teavad praeguse olukorra kohta.
• Küsi lennufirmalt või reisibüroolt.
Konsulteeri oma arsti või apteekriga kaitsemeetmete osas. Esimene kaitseliin on malaariavastaste ravimite (tuntud ka kui malaaria profülaktika ravimid) väljakirjutamine. Kasulik on uurida nende ravimite kohta ise ning seejärel arutada enda arstiga, millised rohud on sinu puhul parimad. Osadel ravimitel võivad olla tõsised kõrvaltoimed nagu näiteks vägivaldsed meeleolumuutused nendel, kes kannatavad eelsoodumuste nagu näiteks depressiooni all, nii et küsi enda arstilt asjakohaseid küsimusi ja veendu, et enne kodumaalt lahkumist oleks piisavalt aega negatiivsete muutuste märkamiseks, et saaksid vajadusel muuta ravimit. Kõrge vastupanutasemega piirkondades võib sul olla väiksem valik ravimeid, mida sa võtta saad. Räägi enda arstiga valikutest ja kindlasti ütle ka täpne reisisihtkoht, kuna see, kuhu sa suundud võib mõjutada seda, millist tüüpi malaariavastaseid ravimeid sulle antakse. Tavaliselt peab ravi alustama nädal või rohkem enne väljasõitu, nii et pöördu arsti poole oma reisiplaanide alguses.
• Järgi soovitatud annuseid ja ajakava, et kindlustada ravimi efektiivsus. Tavaliselt tuleb õige annus võtta 1-2 nädalat enne väljalendu, kogu reisi vältel ja 4 nädalat pärast nakatunud piirkonnast lahkumist.
• Lapsed võivad võtta malaariavastaseid ravimeid, kuid doosid on palju väiksemad kui täiskasvanul. Kloorokiini ja proguaniili kirjutatakse tavaliselt lastele välja, kuid samas ei sobi doksütsükliin alla 12-aastastele lastele. Jälgi arsti nõuandeid ja räägi visiidi ajal kõikidest enda muredest.
• Pea meeles, et malaariavastased ravimid ei ole 100% efektiivsed ning reisijatel on siiski risk malaariasse nakatumiseks, kui ette ei võeta lisameetmeid.
Ära mine. On osad inimesed, kes peaksid hästi järele mõtlema plaani üle minna malaariaga nakatunud piirkonda. Nendeks on rasedad naised, beebid, noored lapsed ja kõik, kellel on immuunpuudulikkus ning sealhulgas ka need, kellel on eemaldatud põrn. Rasedate naiste jaoks võib klorokviin resistentne P. falciparum põhjustada aborti, enneaegset sünnitust, surnult sündimist ja ema surma, nii et rasedad naised ei tohiks reisida piirkondadesse, kus on levinud malaaria.
Ole informeeritud. Paljusid malaaria surmajuhtumeid oleks saanud ära hoida, kui reisijad oleksid olnud teadlikumad. Arvesta sellega, et ainult malaariavastaste ravimite võtmine ei ole piisav sinu kaitsmiseks. Sa pead ette võtma ka ettevaatusabinõusid, et saada põhjalikum kaitse. Mõningad asjad, mida sääskede käitumiseks mõista on:
• On kindlad liigid emaseid sääski perekonnast genus Anopheles, kes hammustavad. Seda teevad nad tavaliselt hämariku ja koidu vahel.
• Kõige levinumad malaariaparasiidid, kes inimesi nakatavad, on: Plasmodium falciparum (eluohtlik); ja kolm “healoomulist” malaaria tüve: P. vivax, P. ovale ja P. malariae. P. falciparum tapab hinnanguliselt 1-2 miljonit inimest aastas ning kõige ohustatumad on need, kes pole kasvanud üles malaarses keskkonnas.
Kaitse ennast reisimise ajal sääsehammustuste eest. On erinevaid mõistlikke ettevaatusabinõusid, mida saad teha, et hoida ära sääskede (ja teiste ebameeldivate putukate) hammustamist. Järgmistest jaotistes on mitmeid meetodeid, mille eesmärk on riski vähendamine, kui oled järjekindel, usin ja ettevaatlik.
• Ole teadlik riskist, kuna see on esimene kaitsemeetod.
• Mitte hammustada saamine peaks olema sinu esimene eesmärk.
• Võta ette ennetavaid meetmeid kui reisid malaariaga nakatunud piirkondadesse.
• Kui sul on ebaõnn ning tekib malaaria, on oluline viivitamatu tähelepanu ja selle ravi.
• Kui reisid kuhugi kaugele, siis pead teadma, kuidas kasutada erakorralist ravi ohutute ravimitega. Räägi oma arstiga; sellel tasemel peaksid vähemalt oskama esmaabi ja omama põhiteadmisi sümptomitele reageerimisel.
Kasuta putukatõrjevahendit. Turul on saadaval erinevat tüüpi tõrjevahendeid ning mõned koostisosad on tugevamad kui teised ning need ei pruugi olla saadaval kõikides riikides. Üldiselt on tooted, mis sisaldavad püretrit või sünteetilisi püretroide, ohutud isiklikuks kasutamiseks. Kasuta tooteid, mis sisaldavad DEET-i (keemiline nimetus, N-dietüül-meta-toluamiid), kuna DEET on sääskede ja muude putukate vastu tõhus nii täiskasvanute, rasedate naiste ja laste puhul. DEET tooteid on saada mitmesuguste vedelike, ihupiimade, pihustite ja immutatud materjalide kujul (näiteks randmepaelad). DEET tooteid ei tohiks kasutada imikutel, kes on alla kahe kuu vanused ning laste puhul peaks DEET-i protsent olema vahemikus 10-30. Kui kasutad DEET-i, siis järgi täpselt tootja juhiseid, ära kasuta seda lahtistel haavadel ning ära kasuta seda riiete all ja pese DEET maha siis, kui oled tagasi siseruumides.
• Kasuta putukatõrjevahendit ainult katmata nahal, mitte riiete all, kuna riided on juba ise tõkkeks.
• Kui sulle ei meeldi DEET, siis on olemas alternatiive nagu näiteks Bayrepel ja Mosi-guard.
• Jälgi kõrvaltoimeid tootel, mida sa varem pole kasutanud. Sümptomiteks võivad olla lööbed, tursed, punetus jne. Sümptomite ilmnemisel pese koheselt toode maha ning pöördu abi saamiseks kohaliku mürgituskeskuse poole.
Valmista magamisruumid hästi ette. Pidage meeles, et sääsed ei muretse sulle üle, kas oled siseruumides või väljas, seetõttu pead võtma kasutusele ettevaatusabinõusid kohtades, millel puuduvad piisavad takistused sääskede sisenemiseks. Magamismeetmete hulka kuuluvad:
• Maga siseruumis. Tee magamisruumid putukakindlaks või maga sääsevõrgu all. Maga maapinnast kõrgemal. Väljas magamine malaariaga nakatunud piirkonnas on väga ohtlik, kuna oled sääskede jaoks paljastatud. Kui magad väljas, siis maga korralikult paigaldatud ja tõrjevahendiga töödeldud voodivõrgu all.
• Akendel ja teistel sisenemise kohtadel peaksid olema putukavõrgud ees.
• Magamisruumid tuleks õhtuti piserdada insektitsiidiga, et vabaneda kõigist päeva jooksul kogunenud sääskedest. Sünteetiliste püretroidide (Bioallethrin 4,2 massiprotsenti) aurustamine elektrikütteseadme või piirituspõleti kohal aitab ruumi putukatest puhastada ja põletada ka sääsemähiseid.
• Võrke ja kardinaid saab teha efektiivsemaks, kui leotada neid permetriinis (0,2 g materjali m2 kohta, iga kuue kuu tagant). Need ained on inimestele kahjutud.
Kanna kaitsvaid riideid. Nii päeval kui öösel, kanna riideid mis teevad sääskedele ligipääsu sinu nahale raskeks.
• Kanna pikkade varrukatega särke, pükse ja kinniseid jalatseid.
• Kanna pakse sokke ja topi püksisääred sokkidesse, et sääsed ei pääseks ligi.
• Heledat värvi riided ei ole sääskede jaoks nii meelitavad kui tumedad.
• Töötle riideid, sokke, mütse ja jalatseid püretriumi või permetriiniga vastavalt tootele lisatud juhistele. Küsi ka teiste sobivate toodete kohta. Enne kasutamist lase esemetel piisavalt aega kuivada.
Püsi öösel siseruumides. Emased sääsed on väljas ja tegutsemas hämara ja koidu vahel, toitudes öösiti. Nendega kokkupuute vältimiseks püsi nendel tundidel siseruumides.
Jätka kodumaale naastes malaariavastaste ravimite võtmist. Tee seda vastavalt tootja juhistele või enda arsti soovitusele. Annus on küll su jaoks juba kindlaks määratud, kuid kui sul tekib reisiplaanides viivitusi ja muid ettearvamatuid asju, siis pöördu tagasi jõudes arsti poole, et saada värskeid nõuandeid. Peale Malarone, tuleb kõiki malaariavastaseid ravimeid võtta edasi neli nädalat peale koju jõudmist.
• Kui reisi ajal tabab sind kõhulahtisus või oksendamine, siis võib väheneda ka ravimite toime.
Otsi kohest meditsiinilist abi, kui sul tekivad malaaria sümptomid. Kiire ravi võib päästa sinu elu või vähendada haiguse tõsidust. Sümptomiteks on külmavärinad, palavik ja higistamine iga 1-3 päeva tagant. Palavikulistel perioodidel võivad kaasneda ka iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Kui laps põeb palavikku pärast malaariaga nakatunud piirkonnas viibimist, siis ära kõhkle; mine koheselt arstile, kuna lapsed alistuvad malaariale eriti kiiresti.

No results