Silmad võivad küll olla aknad hinge, aga neis on ka igasuguseid saladusi- saladusi, mida meie silmaarstid teavad, kuid meie tavaliselt mitte. Meie silmad on täis tähtsaid detaile mitte ainult nägemise kohta, vaid meie üldise tervise kohta.
1. Arvuti kasutamine ei tee silmi haigeks
Arvuti tegelikult ei põhjusta füüsilist ega meditsiinilist kahju, kuid pikalt ekraani vaadates kurnad sa silmi, põhjustades nende väsimust ja ajutist udust nägemist, nii et on hea idee teha aeg-ajalt paus. Soovitatav on iga 20 minuti tagant lasta neil puhata vaadates kaugusesse 2-5 minutit ja sulgedes neid, et silmad saaksid loomulikku niisutust.
2. Prillide kandmine ei tee su silmi nõrgemaks
See on lihtsalt müüt. Ainus mis juhtub, on see et sa näed paremini. Aga kui tihti vajad sa uut ettekirjutust prillidele? See sõltub tihtipeale vanusest- mida vanem sa oled seda harvem pead vahetama oma läätsi. Lugemisraskused, tänavasiltide nägemise raskenemine, udune nägemine ja peavalud- need on kõik märgid sellest, et on aeg oma vanad prillid uute vastu vahetada.
3. Kõikide silmad on ühte värvi
Iirise tagumine pool on kõigil pruun. Iirise kude paksus on see, mis määrab kas sinu silmad paistavad sinised, rohelised või pruunid. Ja on täiesti normaalne kui silmavärv muutub vananemise käigus. Muret peaks tundma alles siis, kui ainult üks silm muudab värvi või kahel silmal on tähelepanuväärsed erinevused värvis. Kollatähni degeneratsiooni arenemine (mis on juhtiv nägemiskaotuse põhjus) on tõenäolisem Euroopa päritolu inimestel, kuna tabab tihedamini heledasilmseid. Samal ajal on suurem risk glaukoomile Aafrika ja Hispaania päritolu inimestele, kuna neil on enamustel tumedamad silmad.
4. Väljas viibimine vähendab suundumust, et lapsest saab lühinägelik
Lugemist on seostatud suurenenud lühinägelikkusega lastel. Palju väljas viibimist aga vähendab seda riski, et lapsest võib saada lühinägelik. Nii et peale raamatute lugemist tasuks aega ka väljas veeta. Keegi täpselt ei tea miks see nii on, aga teadlased arvavad, et see võib olla sellepärast, et valguse intensiivsus on suurem väljas kui toas ning see tekitab võrkkestas rohkem keemilise dopamiini vabastust. See aga omakorda aitab ära hoida silma arenemist nii, nagu on arenenud lühinägelikke silmad. Teine võimalus võib aga peituda D-vitamiinis, mida saab päikeselt ning mis aitab kaasa heale nägemisele ja silmade tervisele.
5. Nagu ka nahk on silmad talvel kuivemad
Kui su silmad tunduvad ärritunud, punased või liivased on põhjus arvatavasti selles, et silmad muutuvad kuivemaks kui külmem ilm saabub. Selle vältimiseks või ravimiseks tasub muretseda koju õhuniisutaja (eriti just magamistuppa), niisutada silmi silmatilkadega ja juua palju vett, et ei tekiks vedelikupuudust.
6. Kunagi ei tasu magada kontaktläätsedega
Isegi kui karbil on kirjas, et seda võib teha- ära tee seda! See suurendab riski komplikatsioonidele ja infektsioonidele, mis võivad olla ohtlikud nägemisele. Ka hea hügieen on äärmiselt oluline läätsede puhul- enne nende puutumist tuleks kindlasti käsi pesta, öösiti hoida neid desinfitseerivas vahendis ja hoiustada neid täielikult puhtas ümbrises.
7. Meik võib põhjustada silmavigastusi
Järgmine kord kui ripsmeid värvid ole ettevaatlik, et mitte kriimustada oma sarvkesta. Samuti võib jääda meik kinni silma väliskihile. See võib juhtuda kuna silma välisrakud võivad vahel mähkida end meigiosakeste külge ja kasvada ümber nende. Paranemiseks tuleb tarvitada antibiootikume ja hoida silm kinni kaetuna. Aga selle üle pole mõtet palju muretseda- seda juhtub siiski üpris harva.
8. Suitsetamine kahjustab tõsiselt nägemist
Suitsetamine suurendab riski kollatähni degeneratsioonile- mis on peamine põhjus nägemise kaotamisel. Suitsetamine kahjustab väikeseid vere närve võrkkestas ja nägemisnärvis, mis võib viia nägemise kaotuseni.
9. Silmad võivad avaldada sinu tervisliku seisundi
Silmad võivad avaldada terve rea erinevaid haigusi, mida võib leida tavalise rutiinse silmakontrolli käigus. Sealhulgas on südamehaigused (ebatavaline hargnemise moodustus silma veresoontes või nende laiuse muutus), vähki või kasvajat (sümptomiteks võivad olla erineva suurusega pupillid, longus või rippuvad silmalaud ja nihked silma struktuuris), kilpnäärme probleeme (punnis silmad) ja isegi HIV-d ja teisi autoimmuunhaigusi (võrkkesta paistetus ja veritsemine on üks tavalisemaid sümptomeid, kuigi seda juhtub tavaliselt alles väga hilises HIV, AIDSi ja teiste autoimmuunhaiguste staadiumis).
10. Mingil hetkel elus saavad kõik kae ja vajavad kontakte, prille või silmaoperatsiooni
Silma naturaalne lääts on läbipaistev, kuid kui me vananeme hakkab see muutuma kollasemaks või vahel ka valgemaks. See tähendab, et silma loomulik läbipaistvus kaob, mis tähendab kattu. UV kaitsega päikeseprillid aeglustavad kae teket, nii et kanna ereda päikesega alati päikeseprille. Kuid paratamatu on see, et meil kõigil halveneb nägemine, pole midagi teha, mis tõeliselt riski vähendaks. Ka geneetikal on selles oma osa. Rohkem aega väljas viibides saad siiski edasi lükata seda protsessi. Nagu ka lastega, on täiskasvanutel kes viibivad palju väljas tavaliselt parem nägemine ja niimoodi saavad nad osta endale aega, mil hakkavad vajama prille, läätsesi või silmade korrigeerimise protsetuure.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi meie kõigi nägemine halveneb ajaga, saame siiski midagi ette võtta, et seda aega edasi lükata. Kõige tähtsam on elada tervislikult- veeta palju aega väljas, anda silmadele puhkust, lõpetada suitsetamine ja olla ettevaatlik, et silmadesse ei satuks mingisuguseid võõrkehi.
UV kiiri blokeeriv päikesesirm autole
Modernse disainiga Rockbros päikeseprillid
