Praeguses maailmas veedavad paljud inimesed arvutis liiga palju aega. Arvuti ees istumine pikkade perioodide vältel võib tõsta riski kõrgele vererõhule, kõrgele veresuhkrule, südame-veresoonkonna haigusele ja keskkohale rasva kogunemisele. Seetõttu on oluline, et pingutaksid end ja veaksid end arvutist eemale iga päev. Sa saad planeerida, organiseerida ja jaotada enda arvutis olemise aega, tehes väikesed muudatused ning otsides abi sõpradelt ja pereliikmetelt.
Tõhusalt arvuti kasutamine
1. Jälgi oma arvutis olemise aega. Alustuseks, vaata palju sa päevas arvutis aega viidad. Paljud inimesed veenavad end, et peavad nii palju internetis viibima töö, kooli ja sotsiaalsete kohustuste tõttu. Siiski, ei pruugi see tõsi olla. Kui jälgid seda, mida arvutis teed ning kui kaua seda teed, siis avastad, kui palju arvutis veedetud ajast on mittevajalik.
• Kanna üks päev kaasas väikest märkmikku. Iga kord, kui arvutit kasutad, kirjuta üles mida sa teed, kui kaua seda teed ning kas see oli ka vajalik.
• Ole aus. Sa ei pea enda märkmeid kellelegi teisele näitama. Eesmärgiks on hinnata seda, kuhu su aeg kulub ning kuidas seda kokku hoida. Näiteks võid olla vapustatud, kui avastad, et veedad iga päev kaks tundi sotsiaalmeedia lehekülgedel. Kui tunned, et seda on liiga palju, saad panna endale eesmärgiks seda ühe tunni võrra vähendada. Vaata, kas järgmisel päeval õnnestub sul enda eesmärgini jõuda.
2. Planeeri pause. Liiga pikalt ekraani jõllitamine on ebatervislik ning võib kergelt viia silmade ülekoormuseni ja peavaludeni. Pane paika pausid. See aitab sul teadlikult pingutada, et veeta aega arvutist eemal.
• Kui sul on tööl vaba hetk, siis ära mine Facebooki või Instagrami. Selle asemel veeda natuke aega arvutist eemal. Mine lühikesele jalutuskäigule. Loe raamatut. Helista sõbrale.
• Kui töötad kodus arvutiga, siis katsu teadlikult teha sellest pause. Näiteks, peale kahte tundi arvutis istumist luba endale, et teed 20 minutilise jalutuskäigu koeraga. See tõmbab sind arvutist eemale ning annab sulle puhkehetke. Sa võid isegi käima panna taimeri, et mitte seda unustada.
3. Määra arvutist eemal olevat aega iga päev. Kui veedad liiga palju aega arvutis, siis peaksid aktiivselt töötama selle kallal, et oleksid rohkem teadlik, kuidas enda aega veedad. Proovi iga päev paika panna aeg, mil arvuti välja lülitad. 2-3 tunnine tehnoloogiavaba aeg sinu päevas aitab sul enda aega targemalt kulutada.
• Vali kindel ajakava, mille ajal sa ei kasuta arvutid. Sulle võib abiks olla, kui kasutada sama ajakava iga päev. Näiteks iga päev peale tööd oled kella viiest kuni seitsmeni arvutist eemal.
• See võib alguses raske olla. Paljud inimesed kasutavad tehnoloogiat ainsa vaba aja veetmise viisina. Tee teisi asju, mida sa naudid. Küpseta midagi. Mine pikale jalutuskäigule. Loe raamatut. Pane kokku puslet. Helista sõbrale, kellega sa kaua suhelnud pole.
4. Planeeri enda interneti kasutamist. Nagu sa planeerid arvutist eemal olemise aega, planeeri ka interneti kasutamist. Paljud veebileheküljed julgustavad sind mõttetult klikkima ja sirvima. Kui planeerid enda interneti kasutamist, siis saad seda vältida.
• Tea täpselt, mida sa internetis teha tahad enne, kui arvuti lahti teed. Kui tahad enda Facebooki staatust uuendada, siis planeeri valmis, mida sa kirjutad. Kui tahad osta sünnipäeva kingitust enda kallimale, siis tea mida sa osta soovid, enne kui arvuti lahti teed. Kui tahad uudiseid lugeda, siis pane järjehoidjasse mõned leheküljed, mis sulle meeldivad ning loe sealt.
• Kui sa vahel naudid lihtsalt internetis surfamist, siis võid seda teha. Siiski, pane paika ajalimiit. Näiteks luba endale tunnike päevas, et lihtsalt netis ringi vaadata. Pane tööle taimer ja kui aeg täis saab, siis logi arvutist välja. Alguses võib see nõuda sinult distsipliini, aga sa hakkad enda värskelt leitud enesekontrolli nautima.
5. Tee arvutiga seonduvat tööd nii varakult kui võimalik. Kui sul on vaja kolleegile e-mail saata või midagi arvutis midagi muud teha, võid hakata sellega viivitama. See viib selleni, et raiskad aega netis surfates või mänge mängides niipea, kui arvuti lahti teed. Lihtsalt muutes seda, mida sa esikohale sead, viib selleni, et veedad vähem aega internetis.
• Kui sul on vaja arvutis tööd teha, siis tee sellest prioriteet. Luba endale, et ei ava sotsiaalmeediat enne, kui oled tegelenud tööasjadega.
Arvutis veedetava aja piiramine
1. Korrasta enda töölaud. Vahel võivad väikesed muudatused mõjutada suuresti seda, kui palju aega internetis veedad. Lihtne töölaua korrastamine võib aidata. Eemalda otseteed mängudele või veebisaitidele, kus palju aega viidad. Hoia enda arvutit väljaspool magamistuba, et see ei oleks esimene asi millele hommikul mõtled. Need on väikesed muudatused, kuid need aitavad sul kiusatusele vastu panna.
2. Lülita arvuti välja, kui sa seda ei kasuta. Kui sa pead ootama seda, et arvuti tööle läheks, enne kui seda kasutada saad, siis on väiksem võimalus, et sa kulutad 10 minutit vaba aega netis surfates.
3. Anna endale väikesi eesmärke. Tihtipeale on suuri eesmärke raske täita. Muutus võtab aega ja see võib keeruline olla. Kui sul on raske üleminekuga toime tulla, siis proovi teha väikesi 5-15 minutilisi eesmärke.
• Luba endale, et teed kolm korda nädalas 15 minutilise jalutuskäigu. Proovi seda kohustust täita, ükskõik mis juhtub. See võib tunduda kergemini tehtav, kui eesmärk iga päev tund aega trenni tegemist arvuti kasutamise asemel.
Toetuse otsimine
1. Kasuta internetti, et edendada sotsiaalseid kogemusi. Sõpradega välja minemine on hea moodus veetmaks vähem aega arvutis. Sa saad kasutada internetti ja tehnoloogiat sotsiaalsete kogemuste jaoks. Kasuta sotsiaalvõrgustiku lehekülgi, et teha plaane sõpradega kokkusaamiseks.
• Hakka tegema konkreetseid plaane, kui inimestega internetis kirjutad. Selle asemel, et ebamääraseid lubadusi pakkuda nagu “Lähme kunagi koos õhtust sööma”, paku välja tõeline plaan nagu, “Kas sa oled järgmine reede vaba? Kas tahad minna kell 7 õhtust sööma?”.
2. Tee sõpradega konkreetseid plaane. Planeeri koos tegevusi iga nädal. Isegi midagi väikest, nagu peale tööd kohvijoomine, võib aidata sul veeta vähem aega virtuaalses maailmas. Samuti võite sõpradega hakata harrastama uut hobi. Võite nädalavahetustel matkamas käia või võtta võõrkeele kursuseid.
3. Otsi abi, kui sul on märke, et võid olla internetisõltlane. Igaüks ei suuda ise hakkama saada sellega, et vähem aega arvutis veeta. Internetisõltuvus on psühholoogiline häire, millega areneb emotsionaalne sõltuvus arvuti kasutamisele. Kui arvad, et võid selle käes kannatada, otsi psühholoogilist abi.
• Kui sul on internetisõltuvus, siis võid tunda vajadust kogu aeg internetis olla. Sa võid kogeda ärevust ja depressiooni, kui sa seda teha ei saa. Kui kasutad arvutit, siis võid tunda end eufooriliselt ja ülejäänud maailmast eraldatuna. Inimesed, kellel on internetisõltuvus on ebaausad selle üle, kuidas nad enda aega veedavad. Kui sa leiad, et valetad teistele enda arvutis olemise kohta, siis võib sul olla sõltuvus.
Must või kollane arvutihiir – 7 nuppu
Randmetoetusega kvaliteetne ja mugav hiirematt
