E-POOD Tootekategooriad

Kuidas enda aega arukalt kasutada?

Kui tunned pinget ja stressi, kuna võitled pidevalt ajanappusega, siis pole sa üksi. Me ei saa küll kuidagi sinu päevale tunde juurde lisada, kuid me saame anda nippe, kuidas enda aega arukamalt kasutada. Ajaplaneerimine on elustiil- mida rohkem sa sellele keskendud, seda paremaks sa selles muutud. Kui saad aru, kuidas sa oma aega veedad, siis saad oma ajakava kohandada nii, et keskendud rohkem asjadele, mis sinu jaoks olulised on.

  1. Jälgi vähemalt nädala jooksul enda aja kasutamist. Hoia silm peal sellel, kuidas sa iga enda hetke veedad, et saaksid aru, kuhu su aeg kaob. Võta väike märkmik, mida saad kaasas kanda või tee märkmeid telefoni. Kirjuta üles kellajad ja see, mida sa sellel ajal teed. Peale nädalat või nii, vaata läbi enda logi, et saada paremini aru, kuidas sa enda päeva veedad.
    • Ära peta! Kui sa pole aus enda aja veetmise suhtes, siis ei saa sa ka midagi parandada. Kui sa veedad pool tundi telefonis mängides, siis kirjuta ka see üles.
  1. Tee kindlaks ja eemalda halvad harjumused. Otsi enda logist asju, mis viivad sind sinu ülesannetest kõrvale. Sul võib olla harjumusi, mis on aja jooksul tulnud ning mis nüüd teevad rohkem halba kui head. Võibolla kontrollid sa enda telefoni iga mõne minuti tagant või vastad sõnumitele kohe, kui sa need saad. Enda harjumuste muutmine võtab aega ja nõuab pingutust, kuid nii saad sa enda aega efektiivsemalt hallata, et sul oleks rohkem aega teha asju, mida sa päriselt naudid.
    • Näiteks, kui sa leiad, et sotsiaalmeedia teavitused sind tihedalt rööbastelt maha viivad, siis lülita need välja, et enda ülesannetele paremini keskenduda saaks.
    • Kui su probleemiks on pidev telefoni kontrollimine, siis pane telefon sahtlisse või teise ruumi selleks ajaks, kui sa midagi olulist teed.
  2. Organiseeri oma tööala, et vähendada ajakaotust. Eemalda enda tööalalt kõik ebavajalik pudi-padi ning pane kõik vajalik enda käeulatuse kaugusele. Kui su töötamise koht on segamini, siis kaotad sa aega, proovides leida neid asju, mida sul vaja läheb. Hoia vajalikud asjad kindlas kohas ja enda lähedal.
    • See põhimõte ei kehti ainult töö juures- sa saad seda kasutada ka kodus. Näiteks korrasta enda köök nii, et kõige tihedamalt kasutatavad asjad kõige kergemini kättesaadavas kohas oleksid.
  3. Tee nimekiri eesmärkidest, mida sa saavutada tahad. Alusta 3-5 eesmärgist, mida sa paari nädala jooksul saavutada suudad. Need eesmärgid võivad olla töö- või kooliga seoses või ka eraeluga. Mõtle asjadele, mida sa muuta või parandada soovid ja nuputa, mida sa tegema pead, et seda saavutada. Pane eesmärgid nii kirja, et esimeseks oleks kõige tähtsam eesmärk, millele sa kõige rohkem aega kulutada soovid.
    • Näiteks võid eesmärgiks seada, et kõnnid neljal päeval nädalas 10 000 sammu. Kui sul on juba harjumuseks regulaarne jalutamine, siis on see eesmärk kergelt saavutatav. Samuti on see spetsiifiline ja mõõdetav.
    • Kui sa oled juba mõne eesmärgi saavutanud, siis kasuta seda, et end edasi motiveerida. Sa võid edasi liikuda keerulisemate ja pikaajalisemate eesmärkide poole. Lihtsalt murra nad väiksemateks osadeks, et neid oleks kergem saavutada ning sa alati edasi areneks.
  4. Kasuta planeerimiseks kalendrit ja ajakava. Pane kalendrisse kirja sündmused ning ajakavasse igapäevased ülesanded. Kalendrid aitavad sind pikaajalise planeerimisega ning asjadega, mis toimuvad kindlal päeval ja kellaajal. Üldiselt on sinu igapäevane ajakava iga päev enam-vähem samasugune.
    • Planeeri aeg pooletunniste ja tunnistena. Pane sarnased ülesanded üksteisele järgnevalt.
  5. Liigita ülesanded nende olulisuse ja kiireloomulisuse järgi. Tee ülesanded, mis on kiired ja olulised esimesena. Kui ülesanne on kiire, kuid mitte oluline, siis tegele sellega peale seda, kui oled valmis saanud ülesande, mis on kiire ja oluline korraga. Seejärel liigu edasi ülesannete juurde, mis on olulised, kuid mitte kiired.
    • Jäta ülesanded, mis pole kiired ega olulised viimaseks.
  6. Tegele oluliste asjadega siis, kui sul on kõige rohkem energiat. Jälgi enda energiataset, et saada teada, mis ajal sa kõige energilisem oled. Kui sa oled hommikuinimene, siis on sul tõenäoliselt kõige rohkem energiat siis, kui äsja tõusnud oled ning energia hakkab peale lõunat langema. Ööinimestel võib aga energiatõus tulla peale lõunat või õhtul.
  7. Delegeeri ülesanded, mida sa ise tegema ei pea. Kui ülesanne pole kiire ega oluline, siis tõenäoliselt saab seda ka keegi teine teha. Kui sul on võimalik teistele inimestele ülesandeid anda, eriti seoses tööga, siis aitab see sul aega vabastada ning sinult pinget vähemaks võtta. Delegeerimine ei pea olema ainult teisele inimesele, sa saad kasutada osade ülesannete jaoks ka arvutit ja äppe.
    • Näiteks, kui avastad, et pead tihti samasuguseid e-kirju kirjutama, siis salvesta tekst endale ära, et saaksid selle paari klikiga uuesti saata ning sa ei peaks iga kord seda uuesti trükkima.
    • Väldi mõtlemist, et pean kõike ise tegema, kuna teine ei tee seda õigesti. Anna teistele võimalus sind aidata, eriti kui asjad pole nii olulised või keerulised. See vabastab sinu jaoks aega, et saaksid teha rohkem asju, mis on sinu jaoks olulised.
  8. Võta aega sõprade ja pere jaoks. Pane prioriteediks kvaliteetaja veetmine inimestega, kelledest sa hoolid. Pere ja sõpradega koos veedetud aeg on rahuldust pakkuv ja rahustav. Oma lähedastega aega veetes ole mõtetes nendega, mitte ära lase mõttel mujal olla. Leidke ja ajastage tegevusi nii, et te lihtsalt kõik koos ühes toas teleka ees või telefonides ei istuks.
    • Näiteks, pidage perekondliku õhtusööki ajal, kus kõik pereliikmed kodus on. Samuti võid teha ka kord nädalas lauamängude õhtu.
    • Osad igapäevased asjad võivad koos sõpradega paremad olla! Näiteks, kui sa käid iga päev jooksmas, siis võta kord nädalas ka mõni sõber endaga kampa.
  9. Keskendu hetkele. Keskendu ülesandele, mis sul parasjagu pooleli on ning ära lase mõttel mujale uidata. Kui püsid hetkes, mitte ei tee asju automaatselt samal ajal millegile muule mõeldes, on osa aja mõistlikust kasutamisest. Nii saad asju teha tõhusamalt ning tunned nendest rohkem rõõmu.
    • See kehtib ka pere ja sõpradega koos veedetud ajale. Kui sööd perega õhtusööki, siis pane telefon eemale ning ära kontrolli enda e-kirju ja sõnumeid. Nii naudid sa seda aega rohkem.
  10. Tee tihedaid pause, et enda meelt värskena hoida. Võimalusel tee iga tund 10-20 minutiline paus. Sa saad ainult teatud aega keskenduda kindlale ülesandele. Tee tihedaid pause, et su jõudlus tipus püsiks ning sa läbi ei põleks. Aja jooksul leiad, et päeva lõpus oled sa vähem väsinud.
    • Kui su töö või kool ei lase sul nii pikki pause teha, siis peaksid sa siiski proovima mingisugust pausi teha- isegi kui see tähendab seda, et sa vahetad ülesannet ning teed midagi sellist, mis ei nõua palju mõtlemist ning annab su ajule puhkehetke.
    • Näiteks, kui sul on kahe tunni peale kõigest kümme minutit pausi, siis võid sa paariks minutiks välja astuda ning ümber maja kõndida, et saaksid enda ajul puhata lasta.