Kuidas parandada pikaajalist mälu?

Võib olla keeruline usaldada asju enda pikaajalisele mälule, kuna see võib aja jooksul kaasa tuua mälestuste, faktide ja muu informatsiooni kadumist. Õnneks on võimalik seda vältida! Näiteks saad muuta seda, kuidas sa uuele informatsioonile lähened, et seda edukalt mäletada ka pikka aega hiljem. Samuti võivad mõned lihtsad elustiili muudatused tuua kaasa suuri erinevusi.

Teabe tõhus säilitamine

  1. Keskendu intensiivselt uuele informatsioonile. Suure tõenäosusega mäletad midagi tulevikus palju paremini siis, kui seda õppides keskendud täielikult. Ära tee mitut asja korraga!
    • Eemalda segavad faktorid pannes kinni teleka, muusika ja asetades telefoni kuhugi sinna, kus sa seda ei näe. Kui vähendad asju, mis võistlevad sinu tähelepanu pärast, siis aitad uuel informatsioonil liikuda lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.
    • Palu kodustel anda endale vaikset aega. Kui sul on lapsed, siis saab ehk keegi neid valvata sel ajal, kui sul õppida vaja on.
  2. Peale millegi uue õppimist tee üks paus. Lihtsalt istu vaikselt või mediteeri mõne minuti vältel. Väldi tähelepanu kõrvaletõmbajaid ning ära proovi samal ajal teisi asju teha, kuna see segab uute mälestuste ehitamise protsessi.
    • Peale pikemat õppimist tasub teha üks uinak, kuna see aitab sul asju meelde jätta! Uuringud näitavad, et kui hiir läheb magama peale uue ülesande õppimist, siis moodustuvad tema ajus uued närviühendused.
  3. Vaata informatsioon üle vahetult enne voodisse pugemist. Uuringud näitavad, et sinu aju kasutab magamise tunde selleks, et üle vaadata ning valida asju, mida salvestada sinu pikaajalisse mällu. Selle tõttu saad parandada enda pikaajalist mälu nii, et vaatad üle vajaliku info enne seda kui magama lähed.
  4. Organiseeri informatsioon seotud rühmadesse. Informatsioon talletub sinu mällu rühmadena nii, et pane sarnased asjad kokku ning jäta need väiksemad rühmad eraldi meelde.
    • Näiteks kui üritad meelde jätta asju, mida toidupoest ostma pead, siis pane need kokku erinevatesse kategooriatesse nagu “köögiviljad” ja “piimatooted” ning jäta iga kategooria eraldi meelde.

Mäluvõtete kasutamine

  1. Loo ühendusi vana ja uue informatsiooni vahel. Kui saad kokku viia uusi ideesid vanadega, siis saad suurendada võimalust, et kujunevad uued mälestused. Proovi uue materjaliga kokku viia tuttav pilt, laul, nali või riim.
    • Näiteks kui kohtud kellegi uuega, kelle nimi on Triin, siis kujutle teda käes hoidmas lepatriinu, et tema nime paremini meelde jätta.
    • Kui pead järjekorras mingi informatsiooni meelde jätma, siis leiuta lause, kus iga sõna esimene täht on sama mis sõnal, mida meelde tahad jätta. Näiteks, kui sul on vaja meelde jätta parool “Tk1xmt”, siis kasuta lauset “Ta Kõndis Ükskord Mööda Tänavat”.
    • Nuputa välja riim, mis sisaldab vajalikku informatsiooni. Näiteks “Tuhat üheksasada kaksteist, lahkus Titanic meist”.
    • On abistav kui mõtled ühenduse varakult, kohe kui uue info saad. Mida rohkem ühendeid lood, seda tõenäolisem on see, et uus fakt sinu mällu jääb.
  2. Kasuta uue info õppimisel võimalikult palju oma meeli. On tavaline, et tugevaid mälestusi võib esile kutsuda mõni kindel laul, lõhn, maitse või tunne. Katsu uut materjali seostada erinevate meeltega.
    • Pööra tähelepanu igasugustele piltidele ja graafikutele, mis on uue informatsiooniga kaasas. Lisaks võid joonistada endale lihtsa skeemi, et ideed meelde jätta.
    • Loe tekst valjusti ette või kuula sellest audio versiooni.
  3. Korda uusi fakte kohe kui nendega kokku puutud. See võib olla igav, kuid uue informatsiooni kordamine erinevatel moodustel üha uuesti ja uuesti on hea moodus seda meelde jätta.
    • Näiteks kui tahad meelde jätta uue sõna tähendust, siis loe seda mitu korda. Seejärel ütle tähendust mitu korda kõvasti välja ning proovi seda ka üks või kaks korda kirjutada.
    • Kui tahad kellegi nime meelde jätta, siis ütle see koheselt välja siis, kui ta end tutvustab ning ka siis kui vestlus läbi saab. Näiteks: “Tore sinuga tutvuda, Kaarel” ja “Nägemiseni, Kaarel”.
  4. Õpeta kellegile teisele informatsiooni, mida ise õppida proovid. Õpetamine aitab sul meelde jätta ning ka asjast paremini aru saada. Leia klassikaaslane või töökaaslane, kes peab sama informatsiooni õppima ning õpetage üksteist. Alternatiivina võid ka sõbra käest uurida, kas ta tahaks sinu käest midagi uut õppida.
  5. Testi end peale millegi uue õppimist. Lihtsalt sama informatsiooni uuesti lugemine ei ole piisavalt hea- sa pead ka harjutama selle uuesti leidmist enda mälust.
    • Kui loed õpikut, mille iga peatüki lõpus on küsimused, siis proovi peale lugemist ka neile vastata. Samuti võid lihtsalt ise luua küsimusi ja vastuseid materjali kohta.
    • Kontrolli koheselt enda vastuseid, et olla kindel nende õigsuses. Kui sa millegile valesti vastad, siis võib hoopis see vale vastus sulle meelde jätta nii, et paranda end ja korda õiget vastust mitu korda.

Enda aju tervena hoidmine

  1. Söö südamele tervislikke toite, et aidata parandada pikaajalist mälu. Sinu süda vastutab selle eest, et su pea saaks verd nii, et kui hoiad enda vereringe tervena, aitad sellega kaasa ka ajutööle.
    • Söö palju värskeid puu- ja juurvilju. Eriti head on maasikad, mustikad ning lehtjad rohelised köögiviljad, et hoida ka vananedes enda aju teravana.
    • Söö rohkem küllastumata rasvu ja vähem küllastunud rasvu. Näiteks on küpsetamine oliivi- või rapsiõliga tervislikum kui võiga.
    • Veendu, et sinu toitumises on palju omega-3 rasvhappeid, mida saab kaladest.
    • Proovi süüa punaseid ube, kuna need aitavad kaasa mälu arengule.
  2. Tee aeroobset trenni. Südame kiiremini töötamine aitab parandada pikaajalist mälu ning vähendada riski ajuhaigustele nagu näiteks Alzheimeri tõbi.
    • Trenni tehes liigub rohkem verd sinu ajju ning sinu aju vabastab kemikaali, mis aitab parandada kahjustunud ajurakke.
  3. Vähenda stressi. See hoiab sinu aju teravana. Proovi mediteerimist, positiivset mõtlemist ning leia tervislike võimalusi, et stressi maandada.
  4. Maga rohkem. Sinu aju funktsioon muutub vananedes halvemaks, kuid kui piisavalt puhata saad, siis võib sellest kasu olla. Uni aitab samuti informatsiooni talletada.
    • Proovi teha uinakuid või minna varem magama.
    • Paranda une kvaliteeti vähendades magamistoas valgust ja helisid.
  5. Osale sotsiaalsetes tegevustes. Uuringud näitavad, et su mälu halveneb aja jooksul vähem, kui elad sotsiaalselt aktiivset elu.
    • Veeda aega inimestega, kelledega saad pidada huvitavaid vestlusi. Proovi inimestega regulaarselt kokku saada või planeeri nendega telefonis helistamist.
    • Leia inimesi kellega sul ühist on. Proovi minna vabatahtlikuks organisatsiooni, millest hoolid või kasuta sotsiaalmeediat, et leida kohalikke klubisid ja gruppe.
  6. Hoia enda aju aktiivsena. Enesele väljakutseid tehes ning uusi asju õppides hoiad enda aju tervena.
    • Proovi võtta mõnda koolitust. Kui kodule lähedal mõnda sobivat ei leidu, siis proovi interneti teel tehtavaid koolitusi.
    • Tee endale harjumuseks proovida erinevaid vaimseid harjutusi. Tee iga päev või nädal ristsõnu või sudokut.
    • Võta kätte mõni keerulisem raamat. Keerulistele ideedele mõtlemine ning uute sõnade õppimine aitab sul aju töös hoida.

Tähesõdade” tegelastega mälupulgad – 4GB

Kassikäpa kujuline mälupulk – 4GB

Nuppudega mänguasi mälu arendamiseks

Aju treeniv puslepall

Mäluvahust padjad beebidele

Avatar photo

Stella Salaka

Articles: 356