E-POOD Tootekategooriad

Videomängude mängimine – positiivsed küljed

Lapsevanemad peavad videomänge ajaraiskamiseks ja mõned hariduse eksperdid arvavad et need lausa rikuvad aju. Meedia süüdistab vägivaldseid mänge, et need on üheks põhjuseks miks nii palju noori inimesi muutuvad vägivaldseks ja antisotsiaalseks. Aga paljud teadlased ja psühholoogid leiavad, et videomängude mängimisest on palju kasu – näiteks teeb lapsed targemaks. Videomängude mängimine annab ajule tõelise treeningu. Paljudes mängudes on vaja võitmiseks erilist ja kõrgemal tasemel mõtlemist. Neid oskusi ei õpetata isegi koolides. Siin on mõningad vaimsed oskused, mida videomängud tugevdavad:
1. Juhendite järgimist.
2. Probleemide lahendamist ja loogikat. Kui mängida mänge nagu näiteks Angry Birds, treenib see aju loominguliselt lahendama puslesi ja mõistatusi.
3. Arendab peenmotoorikat (käte-silmade koostöö). Tulistamismängudes peab tihtipeale karakter jooksma ja tulistama samal ajal. See nõuab, et mängija peab kogu aeg jälgima oma karakteri positsiooni, kuhu ta suundub, kiirust, kuhu ta relva suunab ja nii edasi. Kõikide nende faktoritega tuleb arvestada ja mängija peab oma käsi ja sõrmeotsi kooskõlastama ajuga. See protsess nõuab palju peenmotoorikat ja visuaal-ruumilist võimet, et olla edukas. On tehtud uuringuid mis näitavad, et täiskasvanuil kellel on videomängudega palju kogemusi on paremad kiurgilised oskused. Ekspertide arvates on tänapäeva hävituslendurid palju osavamad just videomängude mängimise tõttu.
4. Planeerimine, ressursside juhtimine ja logistika. Mängija õpib mängides majandama oma limiteeritud ressurssidega nagu päris eluski. Seda tänu strateegilistele mängudele nagu Sims, Age of Empires ja Railroad Tycoon.
5. Kiire mõtlemine ja otsused. Vahel teeb seda mängija pea iga sekund, andes nii oma ajule tugeva treeningu. Uuringute järgi saab kasutada videomänge treenimaks sõdureid ja kiurge.
6. Strateegia ja ennetamine. Mängur peab tegelema enda koheste probleemidega, hoides siiski ka silma peal oma pikaajalistel eesmärkidel.
7. Arendab lugemis- ja matemaatikaoskusi. Noor mängija loeb, et saada juhendeid ja saab informatsiooni mängutekstidest. Ka matemaatilised oskused on olulised mängu võitmiseks – tuleb analüüsida enda resurssidega majandamist.
8. Järjepidavus. Kõrgemates mängulevelites kukub mängija tihtipeale esimese korraga läbi, aga ta püüab edasi kuni ta leveli läbib.
9. Mustri mõistmine. Mängudel on sisemine loogika ja mängija hakkab seda mõistma tundes ära struktuuri.
10. Saab aru oma oskustest.
11. Kaardistamine. Mängija kasutab mängusiseseid kaarte, et navigeeruda virtuaalmaailmas.
12. Mälu. Laskmismängud nagu Call of Duty ja Battlefieldi seeria võimaldavad mängijal efektiivselt otsustada milline informatsioon tuleks talletada oma mällu ja mis on oluline ainult praeguses ülesandes.
13. Riski võtmine. Mängu võitmiseks on tihtipeale vaja riskimist. Enamus mänge ei tasu mängijaid, kes mänigvad ohutult.
14. Kuidas reageerida väljakutsetele.
15. Kuidas reageerida pettumustele.
16. Kuidas panna paika eesmärgid.
17. Koostöö meeskonnaga. Paljudes multiplayer mängudes nagu näiteks Team Fortress 2, peab võitmiseks tegema koostööd teiste online mänguritega. Need mängud julgustavad mängurit kasutama enda individuaalseid oskusi, et meeskonda aidata.
18. Simulatsioon, päriselu oskused. Kõige paremini tuntud simulatsioonid on lendamise omad, mis immiteerivad lennukiga lendamist. Kiirus, tiiva nurgad, kõrgusmõõdik ja nii edasi – on kuvatud mängijale.

Veel kasulikke omadusi:
• Mängud tutvustavad lastele arvutitehnoloogiat. Kuna me elame kõrgtehnoloogilises maailmas, on hea kui laps harjub ja tunneb end mugavalt tehnikat kasutades.
• Mänge saab mängida ka mitmekesi ja see on hea vahend koos lapsega aja veetmiseks. Kui laps teab rohkem kui sina, saab ta sind õpetada ja sina saad õppida tundma oma lapse oskusi ja talenti.
• Mängud teevad õppimise lõbusaks. Kõige parem ongi õppida siis, kui õppides on tore. Mängudel on võime teha lõbusaks ka rasked ained nagu matemaatika.
• Mängud tõstavad lastel eneseusku. Paljudes mängudes on võimalik valida mängu raskusaste. Algajana valida kerge tase ja harjutamisega parandades oskusi saab ta enesekindlust et võtta ette järjest raskemaid tasemeid.
• Mängud, kus kaasmängijaid on palju, julgustavad tegema teiste mängjatega koostööd ja parandavad suhtlemisoskusi. Osasi mängitakse üle maailma, nii saab õppida paremini tundma eri kultuure ja võõrkeeli.
Lõpetuseks võiks öelda seda, et videomängudel on palju kasulikke omadusi ja kui neid mängida mõistlikult saad sa palju rohkem kasu kui kahju. Lisaks on tehtud uuring, et inimesed kes regulaarselt mängivad videomänge on rohkem sotsiaalsed, rohkem edukad ja rohkem haritud kui inimesed kes neid üldse ei mängi.

Videomängud ja konsoolid.