Lapse lugema õpetamine on nii lapsevanemale kui ka lapsele täisväärtuslik ja hariv protsess. Õigete tööriistade ja taktikate abil saad enda lapse kiirelt lugema õpetada.
Varakult alustamine
- Loe enda lapsele regulaarselt. Nagu kõikide asjadega, on ka lugemist raske õppida, kui sellega varem üldse kokku pole puutunud. Selleks, et laps tunneks lugemise vastu huvi, peaksid talle regulaarselt ette lugema. Võimaluse korral peaks see algama juba siis kui ta on imik. Loe lugusid, millest ta aru saab; noores eas võib see tähendada 3-4 lühikese raamatu lugemist iga päev.
• Raamatud, mis lisaks kuulamisele ühendavad ka muid meeli, aitavad sinu väiksel lapsel sellest loost aru saada. Näiteks loe ette raamatuid, milledes on pilte, kombatavaid lehti või helisid. - Küsi interaktiivseid küsimusi. Juba enne, kui sinu laps lugema õpib, saab ta õppida lugemisoskust. Kui loed talle valjusti lugusid ette, siis küsi temalt küsimusi karakterite või sisu kohta. Väikelapse jaoks võivad olla need sellised küsimused nagu “Kas sa näed koera? Mis koera nimi on?”
- Taga raamatutele kerge juurdepääs. Sellest pole kasu, kui sul on kodus raamatuid, kuid need on sellises kohas, kus laps ise neid võtma ei pääse. Hoia raamatud madalal ja mänguasjade juures, et laps hakkaks raamatuid seostama mänguliste tegevustega.
• Kuna sinu laps tõenäoliselt katsub ja loeb raamatuid tihti, siis vali sellised, milledel on puhtaks pühitavad lehed ning mis ei oleks sentimentaalsed. - Anna head eeskuju. Näita lapsele, et lugemine on huvitav ning vaeva väärt. Veeda iga päev vähemalt kümme minutit lugedes siis, kui laps läheduses on, et ta näeks, et sa naudid seda tegevust. Isegi kui sa ei ole innukas lugeja, leia ikka midagi lugemiseks, kasvõi ajakiri, ajaleht või kokaraamat. Varsti tekib ka lapsel huvi raamatute lugemise vastu, kuna ta näeb sind lugemas.
- Anna juurdepääs raamatukogule. Seda saab teha kahte moodi: loo koju ise väike raamatukogu, kogudes tosinaid raamatuid, mis on sinu lapsele sobilikud või võtke koos ette iganädalaseid jalutuskäike kohalikku raamatukokku, et raamatuid laenutada. Kui käepärast on erinevaid raamatuid (eriti kui tegu on vanema lapsega), lisab see lugemise vastu huvi.
- Alusta sõna-heli seoste loomist. Enne, kui hakkate õppima tähestiku ja helide eripära, aita lapsel mõista, et lehel olevad read on otseselt seotud sinu räägitavate sõnadega. Kui raamatut valjult ette loed, siis osuta igale sõnale samaaegselt kui sa selle kõvasti välja ütled. See aitab lapsel aru saada sõnade/ridade mustrist lehel, mis on seotud sinu räägitavate sõnade pikkuse ja heliga.
Põhitõdede õpetamine
- Õpeta oma lapsele tähestikku. Kui lapsel on välja kujunenud sõnateadlikus, siis alusta sõnade jaotamist üksikuteks tähtedeks. Kuigi tähestiku laul on üks klassikalisi õpetamismeetodeid, proovi läheneda asjale loomingulisemalt. Näiteks tehke plastiliinist tähti või mängige viskamise mängu (kus laps peab viskama palli kindlale tähele, mis on põrandale asetatud). Sellised interaktiivsed mängud aitavad arengule kaasa.
- Õpeta lapsele riime. Riimide õpetamine õpetab foneemilist teadlikust ning tähtede äratundmist. Loe koos lapsega riime ning koostage lihtsate riimidega nimekirju, näiteks kass, tass, pass. Laps hakkab nägema helide mustreid, mis tekivad teatud tähtede kombineerimisel.
- Ära muretse õigekirja pärast. Koolieelikud, lasteaialapsed ning esimese klassi lapsed on oma mõtteviisilt väga konkreetsed ning ei saa hakkama keerukate kontseptsioonidega. Neljandaks eluaastaks on enamikul lastel grammatikast hea teadmine ning nad hakkavad õppima kõiki grammatikareegleid. Enne seda pead keskenduma ainult lugemise mehaanilisele oskusele, uute sõnade õppimisele ja nende meelde jätmisele.
Raskusastme suurendamine
- Hakka lapsele andma pikemaid lugusid. Suure tõenäosusega on sinu laps koolilaps selleks ajaks, kui ta korralikult lugeda oskab ning saab lugemiseks materjali õpetajate käest. Aita tal neid pikemaid lugusid lugeda, julgustades selgesõnalist helikvaliteeti ja tunnistades sõnavara. Kui tema sõnavara suureneb, saab ta sisust ja tähendustest paremini aru.
- Lase lapsel jutustust endale kirjeldada. Peale igat lugemist, lase lapsel jutustada, millest lugu rääkis. Proovi saavutada seda, et ta räägiks võimalikult detailselt.
- Küsi loo kohta küsimusi. Iga kord kui laps loeb, küsi küsimusi selle kohta, mida ta just luges. Alguses on tal raske mõelda sõnade tähenduste ning tegelaskujude ja süžee ülesehituse üle, kuid aja jooksul arenevad tal vajalikud oskused küsimustele vastamiseks.
• Alusta otseste küsimustega nagu näiteks “Kes oli loo põhitegelane?”, mitte selliste küsimustega nagu “Miks oli põhitegelane endast väljas?”. - Kaasa kirjutamine lugemisega. Lugemine on kirjutamiseks vajalik eelkäija, kuid kui sinu lapsel lugemisoskus areneb, siis lase tal koos sellega harjutada ka kirjutamist. Lapsed õpivad lugema kiiremini ja lihtsamalt, kui nad samal ajal ka kirjutama õpivad. Tähtede motoorne mälu, nende helide kuulamine ja kirjalikult nägemine tugevdavad uut õppimist.
- Lase lapsel valjusti ette lugeda. Sa saad parema ettekujutuse oma lapse lugemisoskusest siis, kui ta valju häälega loeb ning ta on sunnitud lugemist aeglustama, et sõnad õigesti kõlaksid. Väldi lapse peatamist sõnade parandamiseks, kuna see võib lapse mõtte katkestada ja lugemise mõistmise keerulisemaks muuta.
Lugemise ja raamatute teemalised padjapüürid
