Arendavad mänguasjad

Arendavate mänguasjade valimine algab lapse vanuse ja arengutaseme arvestamisest. Beebidele sobivad lihtsad ja pehmed mänguasjad, mis arendavad sensoorset tunnetust. Eelkooliealistele lastele vali mänguasjad, mis arendavad loogilist mõtlemist ja motoorikat, näiteks pusled ja ehituskomplektid. Vanemad lapsed võivad nautida keerulisemaid komplekte nagu tehnilised mudelid või interaktiivsed mänguasjad.

Parimad arendavad mänguasjad toetavad lapse arengut mitmel tasandil – tunnetuslikul, sotsiaalsel, emotsionaalsel ja füüsilisel. Need ei ole lihtsalt ajaviiteks, vaid pakuvad võimalusi uute oskuste õppimiseks ja olemasolevate süvendamiseks. Üldiselt võib öelda, et parimad arendavad mänguasjad:

• Edendavad probleemilahendusoskust: näiteks pusled, klotsid, sorteerimismängud.
• Stimuleerivad loovust ja kujutlusvõimet: kunstivahendid, ehituskomplektid, rollimänguasjad, avatud otstega mänguasjad (nt puitklotsid, mis võivad olla mis iganes laps parasjagu ette kujutab).
• Arendavad peen- ja jämemotoorikat: ehitusklotsid, voolimissavi, käärid, lükatavad ja tõmmatavad mänguasjad, ronimisvahendid.
• Toetavad keelelist arengut: raamatud, nukud, rollimängukomplektid, mis innustavad dialoogi.
• Õpetavad põhjus-tagajärg seoseid: nupuvajutusega helisid tegevad mänguasjad, mehhaanilised mänguasjad.
• On vanusele sobivad ja turvalised: oluline on vältida lämbumisohtu väikeste osadega ning veenduda, et materjalid on lapsele ohutud.
• Pakuvad erinevaid tekstuurid, helisid ja värve: see stimuleerib meeli ja aitab kaasa sensoorsele arengule.

Mõned konkreetsed näited, mis sageli kuuluvad parimate arendavate mänguasjade hulka, on:

• Puitklotsid: universaalsed, vastupidavad ja pakuvad lõputult ehitusvõimalusi.
• Pusled: arendavad loogikat, ruumilist taju ja peenmotoorikat.
• Sorteerimismängud: õpetavad värve, kujundeid ja sorteerimise põhimõtteid.
• Ehituskomplektid (nt LEGO DUPLO): toetavad loovust, peenmotoorikat ja probleemilahendust.
• Rollimänguasjad: nukud, köögikomplektid, arstikomplektid arendavad sotsiaalseid oskusi ja empaatiat.
• Lihtsad muusikainstrumendid: arendavad rütmitaju ja kuulmist.

Arendavad mänguasjad saab hõlpsasti integreerida igapäevasesse rutiini, määrates kindlad ajad, mil lapsed saavad nendega mängida. Näiteks võib hommikune või pärastlõunane mänguaeg olla ideaalne hetk arendavate mänguasjade kasutamiseks. Kaasake mängudesse ka pereliikmeid, et muuta need veelgi lõbusamaks ja arendavamaks.

Parimad materjalid arendavate mänguasjade valmistamiseks on mittetoksilised ja vastupidavad. Näiteks BPA-vaba plastik, looduslik puit või kumm. Need materjalid on ohutud ja kestavad kaua, muutes mänguasjad vastupidavateks ja turvalisteks.

Jah, arendavad mänguasjad mängivad olulist rolli laste kognitiivses ja füüsilises arengus. Need aitavad lastel õppida uusi oskusi, arendada loogilist mõtlemist ja loovust ning soodustavad sotsiaalset suhtlemist. Lisaks tekitavad nad huvi erinevate teadus- ja tehnikavaldkondade vastu.

Õppemänguasjade valikul on mitu olulist aspekti, millele tähelepanu pöörata, et lapse arengut optimaalselt toetada:

1. Vanusele sobivus: See on kõige olulisem kriteerium. Liiga keeruline mänguasi tekitab lapses frustratsiooni, liiga lihtne igavust. Jälgige tootja soovitatud vanusepiirangut, kuid arvestage ka oma lapse individuaalset arengutaset.
2. Ohutus: Veenduge, et mänguasi on valmistatud mittetoksilistest materjalidest ja sellel ei ole väikeseid, kergesti eemalduvaid osi, mis võiksid põhjustada lämbumisohtu, eriti väikelaste puhul. Kontrollige ka teravaid servi või muid ohtlikke elemente.
3. Arenduspotentsiaal: Mõelge, milliseid oskusi mänguasi arendab. Kas see toetab kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset või emotsionaalset arengut? Parimad mänguasjad pakuvad mitmekülgseid arenguvõimalusi.
4. Vastupidavus ja kvaliteet: Lapsed on mänguasjadega sageli karmid. Kvaliteetne ja vastupidav mänguasi peab ajale ja intensiivsele kasutamisele vastu. Puitmänguasjad on tihti hea valik nende vastupidavuse ja naturaalsuse tõttu.
5. Materjalid ja disain: Eelistage naturaalseid materjale nagu puit, puuvill. Erksad värvid ja huvitavad tekstuurid pakuvad sensoorset stimulatsiooni. Vältige liiga palju vilkuvaid tulesid ja valjuhäälseid helisid, mis võivad last üle stimuleerida.
6. Avatud otstega mänguasjad: Need on mänguasjad, millel pole kindlat mängueesmärki ja mis lasevad lapsel kasutada oma kujutlusvõimet ja loovust (nt klotsid, sallid, loomakujud). Need pakuvad lõputult mänguvõimalusi.
7. Lapse huvid: Kuigi arenduspotentsiaal on oluline, ärge unustage ka lapse huvisid. Mänguasi, mis lapsele meeldib, köidab tema tähelepanu kauem ja motiveerib teda mängima ja õppima.

Montessori pedagoogika keskendub lapse iseseisvusele, avastamisrõõmule ja eneseväljendusele. Montessori stiilis arendavate mänguasjade valimisel tuleks arvestada järgmisi põhimõtteid:

• Päriselule sarnasus ja eesmärgipärasus: Montessori mänguasjad on sageli inspireeritud igapäevaelust ja pakuvad võimalust harjutada praktilisi oskusi, näiteks nööpide kinnitamist, tõmbluku avamist, asjade sorteerimist. Mänguasjal on konkreetne, selge eesmärk.
• Naturaalsed materjalid: Eelistatakse puitu, metalli, klaasi, naturaalseid kangaid. Need pakuvad lapsele erinevaid sensoorseid kogemusi ja on looduslikumad kui plastik.
• Lihtsus ja minimalistlik disain: Montessori mänguasjad on sageli lihtsad, puhta disainiga ja ilma liigsete detailideta. See aitab lapsel keskenduda mänguasja eesmärgile ja mitte üle stimuleerida tema meeli.
• Isolatsioon: Montessori materjalid on sageli loodud nii, et need isoleerivad ühe kindla kontseptsiooni või oskuse. Näiteks värviplokkide komplekt keskendub ainult värvide õppimisele, mitte samaaegselt ka kujunditele.
• Enesekontrolli võimalus: Paljudel Montessori materjalidel on sisseehitatud veakontroll, mis võimaldab lapsel ise oma vigu märgata ja parandada ilma täiskasvanu sekkumiseta (nt pusle tükid, mis sobivad ainult ühte kohta).
• Aktiivne õppimine: Montessori mänguasjad eeldavad lapse aktiivset osalust ja manipulatsiooni, mitte passiivset vaatlust. Need soodustavad käelist tegevust ja avastamist.
• Vastupidavus: Mänguasjad peaksid olema kvaliteetsed ja vastupidavad, et neid saaks pikalt kasutada ja edasi anda.

Näiteid Montessori stiilis mänguasjadest on:

• Materjalide sorteerimise komplektid: näiteks puidust silindrite sorteerimine suuruse järgi.
• Praktilise elu tegevused: nööpimisraamid, tõmblukurattad, pudelite avamise komplektid.
• Geomeetrilised kujundid ja klotsid: puidust geomeetrilised kujundid, mis sobivad pesadesse.
• Tööriistakastid: lihtsad tööriistad ja lukud, mis arendavad käelist osavust.

Beebi hakkab maailma avastama sünnist saati ja tegelikult on tema esimesteks “arendavateks mänguasjadeks” vanemate näod, hääled ja ümbritsev keskkond. Siiski, spetsiaalseid arendavaid mänguasju saab pakkuma hakata juba esimestest elunädalatest. Oluline on valida vanusele sobivad ja ohutud esemed.

Vastsündinu (0-3 kuud): Selles vanuses on beebi meeled alles arenemas. Parimad “mänguasjad” on kontrastsete värvidega esemed (must-valged raamatud, spiraalsed mänguasjad voodi kohal), mis stimuleerivad nägemist. Samuti pehmed, erineva tekstuuriga katsumisasjad, mis on kerged ja mida on mugav käes hoida. Mängumatid rippuvate mänguasjadega, mis pakuvad visuaalset ja kuulde stimulatsiooni, on samuti head.

3-6 kuud: Selles vanuses hakkab beebi haarama, asju suhu panema ja helidele reageerima. Sobivad mänguasjad on:

• Kõristid: pakuvad sensoorset tagasisidet ja arendavad kuulmist.
• Hambarõngad: leevendavad igemevalu ja on head närimiseks.
• Pehmed kangast raamatud: ohutud suhu panemiseks, pakuvad erinevaid tekstuure ja värve.
• Mängumatid kaarte ja rippuvate mänguasjadega: julgustavad haarama ja arendavad silma-käe koordinatsiooni.

6-9 kuud: Beebi hakkab istuma, roomama ja objekte aktiivsemalt uurima.

• Klotsid: suured, kergesti haaratavad klotsid, mida saab laduda ja ümber lükata.
• Objektide püsivuse mänguasjad: karbid, kuhu saab asju sisse panna ja välja võtta.
• Lükatavad/tõmmatavad mänguasjad: julgustavad roomama ja hiljem kõndima.
• Lihtsad raamatud: pakuvad võimalusi nimetada pilte ja arendavad keelelist arengut.

9-12 kuud ja vanemad: Selles vanuses areneb peenmotoorika ja probleemilahendusoskus.

• Kujundisorteerijad: arendavad loogikat ja peenmotoorikat.
• Tornid/virnatornid: arendavad koordinatsiooni ja ruumilist taju.
• Lihtsad pusled: pakuvad väljakutseid ja arendavad probleemilahendust.

Alustage lihtsate ja ohutute mänguasjadega ning jälgige alati lapse huvisid ja arengut. Liiga palju mänguasju korraga võib last üle stimuleerida, parem on pakkuda vähem, kuid kvaliteetsemaid ja arendavamaid valikuid.

Jah, ökoloogiliste ja loodussõbralike mänguasjade valik on üha olulisem nii lapse tervise kui ka keskkonna seisukohast. Ehkki iga mänguasi ei pea olema 100% looduslik, on mitmeid põhjuseid, miks eelistada neid, mis on valmistatud keskkonnasõbralikest ja ohututest materjalidest:

• Lapse tervis ja ohutus: Väikesed lapsed kipuvad mänguasju suhu panema. Looduslikest materjalidest (nt puit, orgaaniline puuvill, naturaalne kumm) valmistatud mänguasjad sisaldavad tunduvalt vähem või üldse mitte kahjulikke kemikaale, nagu ftalaadid, BPA ja pliivärvid, mis võivad mõjutada lapse arengut ja tervist.
• Vastupidavus ja pikaealisus: Kvaliteetsed puidust või metallist mänguasjad on sageli vastupidavamad kui odavad plastmänguasjad. See tähendab, et need peavad kauem vastu, neid saab edasi anda noorematele lastele ja see vähendab vajadust uusi mänguasju pidevalt osta, säästes seeläbi ressurse.
• Sensoorne kogemus: Looduslikud materjalid pakuvad lapsele rikkalikumaid sensoorseid kogemusi. Puidu tekstuur, kanga pehmus või metalli jahedus stimuleerivad lapse meeli erinevalt ja toetavad sensoorset arengut.
• Keskkonnamõju: Ökoloogiliste mänguasjade tootmine ja utiliseerimine tekitab tavaliselt väiksema keskkonnajalajälje. Need on sageli valmistatud taastuvatest ressurssidest, biolagunevad või on taaskasutatavad. See aitab vähendada prügi hulka ja toetab säästvamat eluviisi.
• Eetiline tootmine: Paljud ökoloogilisi mänguasju tootvad ettevõtted järgivad ka eetilisi tootmispõhimõtteid, tagades õiglased töötingimused ja vastutustundliku hankimise.

Kuigi loodussõbralikud mänguasjad võivad olla esialgu veidi kallimad, on see pikaajaline investeering lapse tervisesse, arengusse ja keskkonda.

Ekaraaniga arendavate mänguasjade, nagu interaktiivsed tahvelarvutid, nutitelefonid või spetsiaalsed ekraanidega õppemängud, kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Üldine konsensus on, et mõõdukus ja sisu valik on võtmetähtsusega.

Potentsiaalne kasu:

• Õppimine ja oskuste arendamine: Mõned kvaliteetsed ekraanipõhised õppemängud võivad pakkuda interaktiivseid võimalusi tähtede, numbrite, värvide ja kujundite õppimiseks. Need võivad toetada kognitiivseid oskusi, probleemilahendust ja isegi keelelist arengut (nt keeleõpperakendused).
• Silma-käe koordinatsioon ja reaktsioonikiirus: Mängud, mis nõuavad kiiret reaktsiooni ja täpset puudutust, võivad parandada silma-käe koordinatsiooni.
• Juurdepääs infole: Ekraanid pakuvad ligipääsu tohutule hulgale informatsioonile ja hariduslikule sisule.

Potentsiaalne kahju ja murepunktid:

• Liigne ekraaniaeg: Liiga pikk ekraanide ees veedetud aeg on seotud mitmete negatiivsete tagajärgedega, sealhulgas unehäiretega, silmade pingega, füüsilise aktiivsuse vähenemisega, ülekaalulisuse riskiga ja sotsiaalsete oskuste vähenemisega.
• Passiivsus: Paljud ekraanipõhised tegevused on pigem passiivsed, piirates lapse füüsilist liikumist ja aktiivset avastamist. Reaalsete objektidega manipuleerimine ja füüsiline mäng on lapse arenguks hädavajalikud.
• Sotsiaalne isolatsioon: Liigne ekraaniaeg võib vähendada lapse interaktsiooni teiste inimestega, mis on oluline sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamiseks.
• Üle-stimulatsioon: Kiired pildivahetused, vilkuvad tuled ja valjud helid võivad väikseid lapsi üle stimuleerida, mõjutades nende keskendumisvõimet ja meeleolu.
• Sisu kvaliteet: Kõik “harivad” rakendused ja mängud pole tegelikult kvaliteetsed ega lapse arengule sobivad. Oluline on kriitiliselt hinnata sisu.
• Sõltuvus: Mõned lapsed võivad ekraanidest sõltuvusse jääda, mis teeb piirangute seadmise keeruliseks.

Soovitused:

• Eelistage reaalseid mänguasju: Esimesel eluaastal vältige üldse ekraane. Hiljemgi peaks reaalse maailmaga suhtlemine ja füüsiline mäng olema prioriteet.
• Piirake aega: Järgige ekspertide soovitusi ekraaniaja piiramiseks (nt Ameerika Pediaatria Akadeemia soovitab 2-5-aastastele lastele mitte rohkem kui 1 tund päevas kvaliteetset ekraaniaega, vanematele lastele individuaalsemalt).
• Valige sisu hoolikalt: Eelistage harivaid rakendusi, mis on interaktiivsed, eakohased ja julgustavad lapse osalust, mitte passiivset vaatlust.
• Olge ise eeskujuks: Piirake ka enda ekraaniaega lapse juuresolekul ja veetke temaga kvaliteetaega reaalseid tegevusi tehes.
• Mängige koos: Kui lubate lapsele ekraaniaega, püüdke võimaluse korral koos temaga mängida ja rääkida sellest, mida näete. See aitab lapsel infot paremini töödelda ja loob sotsiaalse interaktsiooni.

Kokkuvõttes tuleks ekraanipõhiseid arendavaid “mänguasju” käsitleda ettevaatlikult ja pigem täiendusena traditsioonilisele mängule, mitte asendajana.

Mänguasjade organiseerimine on oluline nii lapse arengu kui ka vanemate rahu seisukohalt. Hästi organiseeritud mängukeskkond julgustab last iseseisvalt mängima ja hoiab mänguasjad kauem väärtuslikena.

• Pööra ringlusesse (rotatsioon): See on üks tõhusamaid meetodeid. Ära hoia kõiki mänguasju korraga lapsele kättesaadaval. Jagage mänguasjad rühmadesse ja pange enamik neist hoiule (nt kappi või panipaika). Iga paari nädala tagant või siis, kui märkate lapse huvi langust, vahetage mänguasjad välja. See tekitab tunde, nagu oleksid tegemist uute mänguasjadega, ja hoiab huvi üleval. See aitab vältida ka lapse üle-stimuleerimist liiga paljudest valikutest.
• Lihtsad ja selged hoiustamislahendused: Kasutage läbipaistvaid kaste, riiuleid või korve, et mänguasjad oleksid lapsele kergesti nähtavad ja kättesaadavad. Sildistage hoiukastid piltide ja/või sõnadega, et laps saaks ise asjad tagasi panna ja leiaks vajaliku kergesti üles. See toetab lapse iseseisvust ja vastutustunnet.
• Kategooriate kaupa sorteerimine: Grupeerige mänguasjad kategooriate kaupa: klotsid ühte kasti, autod teise, pusled kolmandasse jne. See aitab lapsel õppida sorteerimist ja korrashoidu ning lihtsustab soovitud mänguasja leidmist.
• Koht iga asja jaoks: Igal mänguasjal peaks olema oma kindel koht. Kui laps teab, kuhu mänguasi kuulub, on tal lihtsam see pärast mängu tagasi panna.
• Mänguruum: vähem on rohkem: Hoidke mänguruumis või lapse toas korraga vähem mänguasju. See aitab lapsel keskenduda ja süveneda ühte tegevusse, vältides hajutatust.
• Kaasake laps koristamisse: Alustage koristamisega juba varakult, muutes selle mänguliseks tegevuseks. Laulge koristamislaulu, tehke võistlust või premeerige last pingutuse eest. Kui laps on väike, alustage paari mänguasjaga ja suurendage kogust järk-järgult. See aitab neil arendada vastutustunnet ja harjumust.
• Puhastage regulaarselt: Aeg-ajalt puhastage mänguasju vastavalt materjalile. See aitab hoida neid hügieenilisena ja pikendab nende eluiga.

Mänguasjade organiseerimine ei ole pelgalt esteetika küsimus, vaid see on oluline osa lapse arengu toetamisel, aidates neil õppida korrashoidu, keskendumist ja vastutust.

Mänguasjad, mis räägivad, laulavad või teevad muid helisid, on tänapäeval väga levinud. Nende kasulikkus lapse arengule on aga kahe otsaga mõõk ja sõltub oluliselt mänguasja tüübist, lapse vanusest ja sellest, kuidas seda kasutatakse.

Võimalik kasu:

• Keeleline stimulatsioon: Mõned rääkivad mänguasjad võivad tutvustada lapsele uusi sõnu, laule või fraase. See on eriti kasulik, kui vanemad kordavad neid sõnu ja suhtlevad lapsega mängu käigus.
• Põhjus-tagajärg seosed: Nupule vajutamine, mis tekitab heli või fraasi, aitab lapsel mõista põhjus-tagajärg seoseid.
• Kuulmismälu ja rütmitaju: Laulvad mänguasjad võivad toetada lapse kuulmismälu ja rütmitaju arengut.
• Interaktiivsus: Mõned nutikamad mänguasjad reageerivad lapse tegudele, mis võib olla kaasahaarav ja innustada edasisele tegevusele.

Potentsiaalne kahju või puudused:

• Passiivne õppimine: Liiga palju rääkivaid mänguasju võib muuta lapse passiivseks kuulajaks. Laps lihtsalt kuulab, ilma et peaks ise aktiivselt tegutsema või looma. See pärsib loovust ja probleemilahendusoskust.
• Üle-stimulatsioon: Paljud elektroonilised mänguasjad on väga valjud, kiirete valgusefektidega ja pakuvad liiga palju erinevat informatsiooni korraga. See võib väikseid lapsi kergesti üle stimuleerida, tekitades neis ärevust, unehäireid ja raskusi keskendumisel.
• Takistab dialoogi: Rääkivad mänguasjad kipuvad täitma vaikuse, mis muidu oleks täidetud vanema ja lapse vahelise dialoogiga. Lapse keelelise arengu seisukohast on inimlik suhtlus ja vastastikune dialoog kordades olulisem kui mänguasja etteprogrammeeritud fraasid.
• Piiratud fantaasia: Mänguasjad, millel on kindel funktsioon (nt laulab alati sama laulu, ütleb alati samu fraase), pakuvad lapsele vähem võimalusi fantaasia ja loovuse arendamiseks. Avatud otstega mänguasjad (nt klotsid, pallid, nukud) sunnivad last ise lugusid ja stsenaariume looma.
• Patareide vajadus: Sõltuvus patareidest võib olla tüütu ja kallis.

Soovitused:

• Mõõdukus: Kasutage rääkivaid ja laulvaid mänguasju mõõdukalt ja mitte ainsate mänguasjadena.
• Interaktiivne kaasamine: Mängige koos lapsega nende mänguasjadega. Kordage lauseid, laulge koos, laiendage teemat. Näiteks, kui mänguasi ütleb “koer”, öelge “Jah, koer haugub! Kuidas koer haugub?”.
• Eelistage avatud otstega mänguasju: Kindlustage, et lapse mänguasjakogus oleks piisavalt klotse, puslesid, nukke, autosid ja kunstitarbeid, mis julgustavad aktiivset ja loovat mängu.
• Kvaliteet enne kvantiteeti: Valige kvaliteetseid ja läbimõeldud elektroonilisi mänguasju, mis pakuvad tõepoolest arengulist väärtust, mitte lihtsalt valjuhäälset meelelahutust.
• Lülitage vajadusel välja: Kui mänguasi on liiga stimuleeriv, lülita see välja või eemalda patareid.

Kokkuvõttes on parimad “rääkivad” mänguasjad need, mis innustavad last ise rääkima, laulma ja looma, mitte ainult passiivselt kuulama. Inimlik suhtlus ja koosmäng on alati prioriteet.

Erivajadustega laste arengu toetamine läbi mängu on äärmiselt oluline ja tihti vajalik on individuaalne lähenemine. Arendavate mänguasjade valimisel tuleks arvestada lapse konkreetsete vajaduste ja tugevustega.

• Konsulteerige spetsialistidega: Parim viis alustamiseks on rääkida lapse arengut toetavate spetsialistidega nagu tegevusterapeudid, logopeedid, eripedagoogid või füsioterapeudid. Neil on sageli parimad soovitused konkreetsete oskuste arendamiseks sobivate mänguasjade kohta.
• Keskendu meeltele: Paljud erivajadustega lapsed reageerivad hästi sensoorsetele mänguasjadele. Need võivad olla erinevate tekstuuride, helide, värvide ja isegi lõhnadega mänguasjad. Näiteks:
  • Sensoorsed pallid ja padjad: Erinevate pinnamaterjalidega, helidega või raskusega pallid.
  • Fidget-mänguasjad: Aitavad keskenduda ja rahuneda (nt squishy pallid, Pop It mänguasjad).
  • Valgustatud või vibreerivad mänguasjad: Pakuvad visuaalset ja taktiilset stimulatsiooni.
• Arenda spetsiifilisi oskusi: Mõelge, milliseid oskusi lapsel on vaja arendada ja leidke mänguasju, mis neid toetavad.
  • Peenmotoorika: Suured pusletükid, nööpimis- ja tõmblukurattad, voolimissavi, klotsid, mis on kergemini haaratavad.
  • Jämemotoorika: Tasakaalupadjad, tunnelid roomamiseks, kergemad pallid.
  • Kognitiivsed oskused: Lihtsamad sorteerimismängud, põhjus-tagajärg mänguasjad, pildikaardid.
  • Keeleline areng: Heliraamatud, lihtsad nukud ja loomad rollimängudeks, pildikaardid sõnavara arendamiseks.
• Kohandatavus ja lihtsus: Mõnikord on vaja tavalisi mänguasju kohandada või eelistada mänguasju, mis pakuvad mitmeid kasutusvõimalusi. Lihtne ja selge disain aitab lastel fookust hoida.
• Ohutus ja vastupidavus: Need aspektid on erivajadustega laste puhul eriti olulised. Veendu, et mänguasi on lapse vanusele ja oskustele vastav, ei sisalda ohtlikke osi ning on piisavalt vastupidav.
• Valikuvõimalused: Pakkuge lapsele valikuvõimalusi, et ta saaks valida endale sobiva ja huvipakkuva mänguasja. See toetab iseseisvust ja motivatsiooni.

Oluline on olla kannatlik ja jälgida lapse reaktsioone mänguasjadele, et leida just talle kõige sobivamad ja arendavamad vahendid.