10 asja, mida võiksid teada enda silmade kohta

Silmad ei ole pelgalt hinge peegel – need on keerukad ja tundlikud organid, mis paljastavad palju rohkem kui lihtsalt, mis meile meeldib või ei meeldi. Silmade tervis on tihedalt seotud kogu keha heaoluga ning nende kaudu saab avastada varakult mitmeid tõsiseid haigusi. Siin on 10 huvitavat ja kasulikku fakti, mida võiksid enda silmade kohta teada, et hoida neid tervena ja toimivana aastaid.

1. Arvuti kasutamine ei tee silmi haigeks, küll aga väsinuks

Pidev ekraani vaatamine ei kahjusta silmi füüsiliselt, kuid võib põhjustada nägemise ajutist udusust, silmade kuivust ja peavalu. Seda nimetatakse digitaalseks silmade pingeks. Hea nipp selle leevendamiseks on 20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundi jooksul vähemalt 6 meetri kaugusele. Samuti aitab silmade sulgemine paariks minutiks säilitada nende niiskustaset.

2. Prillide kandmine ei tee silmi nõrgemaks

Vastupidiselt levinud arvamusele ei muuda prillide kandmine sinu silmi laisemaks või nõrgemaks. Nad lihtsalt aitavad sul paremini näha. Uue prilliretsepti vajadus sõltub vanusest ja muudatustest sinu nägemises. Kui märkad, et sul tekib raskusi lugemisel, nägemine muutub uduseks või sul on sagedased peavalud, võib olla aeg külastada silmaarsti ja vahetada prillid välja.

3. Silmavärv on petlik – kõik silmad on tegelikult pruunid

Kuigi silmavärvid varieeruvad sinisest rohekas-hallini ja pruunist merevaiguni, on iirise tagumine kiht kõigil inimestel tegelikult pruun. Värvierinevused tulenevad pigmendi hulgast ja iirise koe tihedusest. Vananedes võib silmavärv muutuda – see on normaalne. Kuid kui ainult üks silm muudab värvi või värvimuutus on äkiline, tasub pöörduda arsti poole, kuna see võib viidata tõsisemale probleemile.

4. Rohke väljas viibimine võib ennetada lühinägelikkust

Teadlased on leidnud, et lastel, kes veedavad rohkem aega õues, on väiksem risk lühinägelikkuse tekkeks. Tõenäoliselt on põhjuseks loodusliku valguse suurem intensiivsus ja selle mõju dopamiini tasemele silma võrkkestas. Samuti mängib rolli D-vitamiin, mida organism omastab päikese kaudu ning mis toetab silmade tervist. Seega tasub tasakaalustada raamatute lugemist ja ekraaniaega värskes õhus viibimisega.

5. Silmad muutuvad talvel kuivemaks – eriti siseruumides

Külm ilm ja kuiv toasoe õhk võivad muuta silmad ärritunuks, punaseks ja kipitavaks. Selle vältimiseks kasuta õhuniisutajat, niisutavaid silmatilku ning joo piisavalt vett, et hoida organism ja silmad hästi hüdreeritud. Eriti oluline on see inimestele, kellel on kalduvus kuivade silmade sündroomile.

6. Kontaktläätsedega magamine on suur risk

Isegi kui läätsed on märgistatud „öiseks kandmiseks“, on siiski kõige turvalisem need enne magamaminekut eemaldada. Kontaktläätsed võivad põhjustada sarvkesta hapnikupuudust ja luua soodsa keskkonna bakteritele. Korralik hügieen – käte pesemine enne läätsede käsitsemist, nende desinfitseerimine ja puhtas ümbrises hoidmine – on ülioluline silmade tervise hoidmisel.

7. Meik võib kahjustada silmi

Silmalainer, ripsmetušš ja lauvärv võivad sattuda silma ja sattuda isegi silma välispinna rakkudesse, põhjustades põletikku ja infektsioone. Harvadel juhtudel võib meik jõuda sügavamale ja vajada antibiootikumravi. Meikides ole tähelepanelik ja ära jaga kosmeetikat teistega. Kindlasti eemalda kogu meik enne magamaminekut.

8. Suitsetamine kahjustab nägemist

Suitsetamine on oluline riskitegur kollatähni degeneratsiooni ja glaukoomi tekkeks. Nikotiin ja muud kemikaalid kahjustavad võrkkesta veresooni ja nägemisnärvi, mis võib viia pöördumatu nägemiskaotuseni. Üks parimaid asju, mida silmade heaks teha, on loobuda suitsetamisest – mida varem, seda parem.

9. Silmad peegeldavad üldist tervislikku seisundit

Rutiinne silmakontroll võib paljastada varaseid märke südame-veresoonkonna haigustest, kilpnäärmeprobleemidest, kasvajatest ja isegi HIV-st. Näiteks võivad punnis silmad viidata kilpnäärme ületalitlusele, samas kui pupillide erinev suurus võib viidata neuroloogilisele häirele. Silmade regulaarne kontroll aitab avastada haigusi enne, kui sümptomid mujal kehas ilmnevad.

10. Kae on paratamatus – kuid selle teket saab aeglustada

Vanusega muutub silma naturaalne lääts kollakamaks ja kaotab läbipaistvuse – see on kae. Kuigi see on normaalne vananemisprotsess, saab selle teket aeglustada UV-kaitsega päikeseprillide kandmisega ja viibides võimalikult palju looduses. Tervislik eluviis, suitsetamisest hoidumine ja tasakaalustatud toitumine mängivad samuti olulist rolli.

Silmade tervis on rohkem kui lihtsalt hea nägemine

Kokkuvõttes on silmade tervise hoidmine palju enamat kui lihtsalt selge nägemine. See on osa üldisest tervisest. Väikesed igapäevased harjumused – nagu piisav veejoomine, silmade puhkamine, kvaliteetsed päikeseprillid ja suitsetamisest loobumine – aitavad säilitada head nägemist kogu eluks. Hoolitse oma silmade eest täna, et näha maailma selgelt ka homme.