Lahkuminek pole kunagi kerge ning see võib eriti raske olla laste jaoks. Sinu lapsed võivad tunda hirmu, mida toovad kaasa muutused, mis kaasnevad lahutusega või võivad nad muretseda, et see tähendab seda, et nende vanemad ei armasta neid. Siiski on mitmeid asju, mida sa teha saad, et aidata lastel lahkuminekuga toime tulla, nagu näiteks kindlustada neile kindel kodune keskkond, rääkides nendega tundlikul moel ning leida mooduseid, et aidata neil enda emotsioone väljendada.

Stabiilse keskkonna tagamine

Suhtle enda endise kaasaga lugupidavalt. Lahkumineku ja lahutuse ajal on emotsioonid kõrged ning sa ei pruugi tahta enda eksiga üldse rääkida. Kuid siiski pead mõnikord oma eksiga suhtlema ning on oluline, et teeksid seda laste pärast lugupidavalt.
• Ole enda endise kaasa suhtes otsekohene ja enesekindel, kuid ära tõrele, halvusta ja süüdista teda laste juuresolekul. Lihtsalt arutlege nende asjade üle, mis arutlemist vajavad ja tehke seda objektiivselt.
• Näiteks, kui sinu endine kaasa saabub varakult, et lapsi peale võtta, siis võid sa selle peale ärrituda. Selle asemel, et vihaselt reageerida, proovi öelda midagi sellist: “Tänan, et tulid lapsi peale võtma, kuid sa jõudsid siiski natuke vara, nii et pead mõned minutid veel ootama. Kas ootad neid autos, kuni ma nende asjad kokku panen?”
Ütle enda eksi kohta ainult häid asju või hoopis üldse mitte midagi. Sul võib tekkida kiusatus oma tundeid välja elada, öeldes halbu asju enda eksi kohta, kuid kui seda laste kuuldes teed, siis võib see neile väga häirivalt mõjuda. Heaks reegliks on see, et kui sul pole midagi head öelda, siis ära ütle üldse midagi. Näiteks, kui oled eksi peale vihane, kuna ta hilines laste kojutoomisega, siis võid tunda soovi selle üle end väljendada laste kuuldes. Kuid siiski on parem olla tasa enda tunnete koha pealt ning leida teine moodus nende väljendamiseks. Kirjuta enda tunnetest päevikusse või mine koos lastega jalutama, et end paremini tunda. Mõned teised asjad, mida vältida tuleks:
• Lasta lastel valida pooli. Ära proovi lasta oma lastel tunnistada, et nad eelistavad sinuga aega veeta või ära julgusta neid ütlema halbu asju teise vanema kohta.
• Ära proovi lastelt õngitseda teavet enda eksi kohta.
• Ära kasuta lapsi, et enda eksile haiget teha. Ära julgusta lapsi ütlema või tegema asju, mis võivad teisele vanemale haiget teha.
• Ära arutle laste kuuldes probleeme elatisrahaga.
Kaitse oma lapsi kohtumenetluste kuulmise eest. Kohtuprotsessidest rääkimine laste ees ei pruugi tunduda suure asjana, kuid see võib samuti lastele üpris häirivalt mõjuda. Kohtumenetlus muudab lahutuse lõplikuks ja see võib olla lastele emotsionaalne asi.
• Ära võta lapsi kaasa kui advokaadiga kohtud.
• Kui saad advokaadilt kõne, siis lase lastel välja mängima minna või mine teise tuppa.
Vihaseid tundeid aruta sõpradega või teiste täiskasvanutega. Sul on vaja enda tundeid välja elada ja saada toetust, sel ajal kui lahkuminekut läbid. Kuid siiski väldi enda tunnetest rääkimist laste kuuldes. Selle asemel räägi sõprade või sugulastega.
• Proovi kohtuda sõbraga kord nädalas, kui lapsed on teise vanema juures või koolis.
• Samuti võib abi olla nõustajast, kes aitab sul enda tundeid läbi töödelda.
Hoia laste jaoks sama rutiini. Järjekindlus on laste tervise ja heaolu jaoks ülioluline, nii et proovi peale lahkuminekut nende rutiini mitte liiga palju muuta. Koduse keskkonna ja sinu suhte muutus teise vanemaga on juba isegi suur muutus, nii et anna endast parim, et laste elu jääks muudmoodi samaks kui enne lahkuminekut.
• Võimaluse korral hoia lapsi samas koolis või lasteaias, et nad ei peaks muretsema uute sõprussuhete loomise pärast. See võimaldab neil säilitada ka nauditavaid tegevusi nagu spordis või muudel klassivälistel tegevustel osalemist.
• Ära painuta reegleid, lootes teha laste jaoks asju lihtsamaks. See võib laste jaoks isegi hullem olla, kuna nad vajavad järjekindlust. Ühe või mitme reegli leevendamine või kaotamine võib tekitada lastes ebakindlust.
Luba teisel vanemal olla laste elus. Ära püüa blokeerida laste ligipääsu teisele vanemale. On oluline, et lastel oleks suhe nii sinu kui su ekskaasaga. Toeta laste soovi oma teist vanemat näha.
• Julgusta lapsi helistama teisele vanemale, et nad saaksid rääkida enda päevast või probleemidest.
• Ära tee midagi sellist, mis paneks lapsi arvama, et sa ei soovi, et nad ka teise vanemaga aega veedavad.
Vaata, et lastel oleks kaks hoolitsevat kodu. Veendu, et lastel oleks mugav nii sinu kodus kui ka teise vanema kodus. Pakkuge lastele mõlemates kodudes:
• Vahendeid, mida nad vajavad koolis.
• Mänguasju ja mänge, mida nad naudivad.
• Puhtaid riideid.
• Hügieenivahendeid nagu hambahari, šampoon, kamm jne.
• Pilte enda perest, kus oleks peal ka teine vanem.
• Nende lemmiktoite.

Aita lastel oma tunnetega toime tulla

Paku kuulamist. Sinu lastel on praegu vaja kõige rohkem rääkida sellest, mida nad tunnevad. Veendu, et nad teaksid seda, et saavad rääkida nii sinu kui sinu eksiga. Võid proovida küsimuste küsimist nagu näiteks:
• Kuidas su päev läks?
• Kuidas sa täna end tunned?
• Kas sa muretsed lahutuse pärast?
• Kas sa oled täna õnnelik? Kui mitte, siis mis sa arvad, mis võiks su õnnelikuks teha?
Julgusta lapsi joonistama pilte enda tunnetest. Joonistamine võib olla teraapiline moodus, kuidas lapsed enda tundeid väljendada saavad. See võib eriti tõsi olla nooremate laste puhul või laste puhul, kelledel on raskusi enda tunnete väljendamisega. Osad asjad, mida võid julgustada lapsi joonistama on:
• Milline näeb lahutus välja või kuidas see neid tundma paneb.
• Kindel emotsioon nagu näiteks kurbus või viha.
• Pilte enda perest.
• Pilte kodudest, kus su lapsed elavad.
Lase lastel kirju kirjutada. Kui su lapsed on vanemad, siis on kirjade kirjutamine samuti hea moodus tunnete väljendamiseks. Lase lastel kirjutada eraldi kiri kummalegi vanemale või kiri mõlemale vanemale, kus nad saavad enda tundeid väljendada avatud ja ausal moel.
• Ütle lastele, et nad ei pea neid kirju saatma või jagama enda vanematega, kui nad seda ei soovi.
Tee lastega koos trenni. Trenni tegemine ja enda liigutamine on tervislik moodus stressi ja ärevuse leevendamiseks, mis vanemate lahkuminekuga paratamatult kaasnevad. Samuti on see hea moodus sul nendega koos aega veeta. Võid proovida neid tegevusi:
• Pikkadele perekondlikele jalutuskäikudele minemine.
• Koos korvpalli või tennise mängimine.
• Ratastega sõitmine.
• Uue tegevuse proovimine, nagu näiteks kajakisõit või rulluisutamine.
Pange kokku ajakapsel. Ajakapsel aitab lastel näha, et asjad muutuvad ning see, kuidas nad end praegu tunnevad, ei ole igavesti nii. Sa võid aidata lastel valida asju, mis kapsli sisse lähevad ning aega, millal see uuesti avada, nagu näiteks aasta või viie aasta pärast. Sa võid kasutada klaasist purki, millel on tihe kaas. Mõned asjad, mida kapslisse panna võib:
• Pildid perekonnast.
• Asjad, mis lapsed kirjutavad.
• Laste joonistused.
• Nimekiri asjadest, mis neile teha meeldib.
• Nimekiri eesmärkidest.
Paku julgustust. Ajal, mil lapsed enda tunnetega tegelevad veendu, et nad teaksid seda, et sa pakud neile piisavalt kindlust ja armastust. Ütle lastele iga päev, et sa neid armastad ning kinnita neile, et see mida nad tunnevad ja kogevad on täiesti normaalne. Sa võid neid julgustada ka neile meelde tuletades, et aja jooksul lähevad asjad paremaks.
Kui su lastel on raskusi, siis otsi abi. Vahel võib juhtuda, et ainult sinu pingutustest ei piisa ning lapsed vajavad professionaalset abi. Kui tundub, et su lapsed on depressioonis, masenduses või ärevad paar kuud peale lahkuminekut, siis pöördu psühholoogi poole.

Lahkuminekust rääkimine

Alusta kinnitusega, et sa neid armastad. Enne kui isegi alustad lahkuminekust rääkimist, on oluline kinnitada lastele, et te mõlemad armastate neid. See oluline, kuna osad lapsed võivad segamini ajada vanematevahelise armastuse puudumise armastuse puudumisega nende vastu.
Ole juhtuva suhtes otsekohene. On oluline lastele öelda, milline situatsioon tulekul on. Kuigi vestlust tuleb hoida eakohalisena, siis siiski püüa vältida keerutamist ja asjade pehmendamist. Lihtsalt räägi lastele lihtsalt ja otsekoheselt, et sina ja su kaasa lähete lahku.
• Ütle midagi sellist: “Me proovisime enda asju lahendada, kuid siiski otsustasime seda, et kõige parem lahendus on lahku minna.”
Ole lahkumineku põhjuse suhtes aus. Sinu lahkumineku põhjus võib olla keeruline, kuid laste jaoks on oluline saada sellest vähemalt aimu. Muidu võivad nad selle üle nuputama jääda ning ennast süüdistama hakata. Et seda vältida, paku neile selle põhjuse kohta kokkuvõte.
• Näiteks võid öelda: “Me ei ole viimasel ajal hästi läbi saanud ning tahaksime mõlemad õnnelikud olla. Lahutus on parim moodus meie situatsiooni parandamiseks.”
Seleta lastele, et lahkuminekul pole nendega midagi pistmist. Isegi kui sa räägid lastele lahkumineku põhjusest, millega lastel mingit pistmist pole, siis võivad nad siiski mõtlema jääda, kas nad mängisid selles rolli või mitte. Et neid muresid ära hoida, siis veendu, et seletaksid lastele seda, et nemad ei ole lahkuminekus mitte kuidagi süüdi.
• Võid öelda näiteks: “Meie lahutamise otsus ei ole teiega kuidagi seotud. See on lihtsalt teie ema/isa ja minu vaheline asi.”
Küsi, kas lastel on küsimusi uue elukorralduse suhtes. Lase lastel teada, et sa oled nende küsimustele valmis vastama. Lastel võivad tekkida näiteks järgmised küsimused:
• Kas me peame kolima?
• Kas ma pean minema teise kooli?
• Kas ma näen enda ema/isa iga nädal?
Aruta elukorralduse muutustest rääkimist varakult. Kui su lapsed peavad kolima või osaliselt aega veetma teises kohas, siis anna neile varakult teada. See aitab ära hoida plaanidest väljajätmise tunnet või šokki, mida muudatus põhjustada võib.
• Näiteks võid öelda: “Su isa/ema kolib järgmine nädal uute korterisse ning tal on sinu jaoks magamistuba, kus sa olla saad sel ajal, kui teda külastad. Siis kui ta on omadega valmis saanud, saad sa minna ning veeta isa/ema juures igal teisel nädalavahetusel aega.”