Kuidas aidata lastel vanemate lahkuminekuga toime tulla?

Vanemate lahkuminek võib olla üks raskemaid katsumusi, millega laps oma elu jooksul silmitsi seisab. Muutused perestruktuuris, uued elukorraldused ja emotsionaalne segadus võivad jätta sügava jälje. Seetõttu on oluline pakkuda lastele armastust, stabiilsust ja tuge, et nad saaksid lahkuminekuga paremini toime tulla. Kuigi olukord võib tunduda valus ja keeruline, on vanemate käitumine ning suhtumine lapse heaolu võtmetegurid.

Stabiilne kodune keskkond aitab lastel lahkuminekuga toime tulla

Üks olulisemaid samme, mida lahutavad vanemad saavad teha, on tagada lapsele stabiilne ja turvaline kodune keskkond. See tähendab järjepidevust, rahu ja austavat suhtlemist teise vanemaga.

Suhtle oma endise kaasaga lugupidavalt, isegi siis, kui teil on erinevusi. Lapsed tajuvad vanemate vahelist pinget väga kiiresti. Väldi kritiseerimist, süüdistamist ja vaidlusi laste kuuldes. Näiteks olukorras, kus teine vanem saabub varem, ütle rahulikult: „Tänan, et tulid, aga lapsed ei ole veel valmis. Kas sa ootaksid autos, kuni me lõpetame pakkimise?”

Samuti kehtib kuldreegel: kui sul ei ole midagi head öelda, siis ära ütle midagi. Negatiivsete kommentaaride tegemine lapse kuuldes võib tekitada temas segadust, süütunnet või isegi sundida teda pooli valima.

Mida tuleks kindlasti vältida

Lastele toeks olemisel on sama oluline teada, mida mitte teha. Järgmised käitumisviisid võivad lapsele palju kahju teha:

– Ära sunni last valima vanemate vahel ega väljendama eelistusi.
– Ära kasuta last infot kogumiseks teise vanema kohta.
– Ära kasuta last relvana teise vanema vastu.
– Ära arutle elatisrahaga seotud teemasid lapse kuuldes.
– Ära räägi kohtuprotsessidest ega võta lapsi kaasa advokaadikohtumistele.

Kõik need olukorrad võivad lapsele jätta mulje, et ta on probleemide keskpunktis, mis omakorda suurendab tema ebakindlust ja ärevust.

Rutiin aitab lapsel tunda turvalisust

Pärast lahkuminekut on eriti tähtis säilitada laste jaoks võimalikult palju tuttavaid elemente. Hoia nende päevakava, kooli- ja hobitegevused võimalusel muutumatuna. Järjepidevus vähendab stressi ja taastab turvatunde.

Väldi kiusatust muuta reegleid, lootes lapsele teene teha. Lapsed vajavad piiranguid ja kindlaid ootusi – see annab neile tunde, et elu on kontrolli all. Samuti toeta lapse suhet teise vanemaga. Julgusta neid helistama, jagama muljeid ja veetma aega mõlemas kodus võrdselt.

Kaks hoolitsevat kodu – mitte üks jagatud lapsepõlv

Veendu, et laps tunneks end mugavalt nii sinu kui teise vanema juures. Mõlemas kodus peaksid olema:

– Koolitarbed ja hügieenivahendid
– Lemmikmänguasjad ja raamatud
– Puhtad riided ja isiklikud esemed
– Pildid pereliikmetest, sealhulgas teisest vanemast
– Lemmiktoidud ja harjumuspärased rutiinid

See vähendab tunde, et laps „elab kohvrist” ja tugevdab usaldust mõlema vanema vastu.

Aita lapsel oma tunnetega toime tulla

Lapsed vajavad võimalust oma tunnete väljendamiseks. Kuula neid avatult ja empaatiaga. Küsi lihtsaid küsimusi nagu: „Kuidas su päev läks?” või „Mis sind praegu kurvaks teeb?” See näitab, et nende tunded on tähtsad ja neid ei pea varjama.

Loovad tegevused aitavad samuti – joonistamine, kirjutamine ja liikumine on tõhusad viisid emotsioonide väljendamiseks. Julgusta last:

– Joonistama oma emotsioone ja perepilte
– Kirjutama kirju, mida ei pea tingimata kellelegi näitama
– Liikuma – tehke koos matku, sõitke rattaga või mängige palli
– Looma ajakapslit, kuhu panna mälestusi ja lootusi tulevikuks

Need tegevused aitavad lapsel mõista, et tunded muutuvad ajas ning et on lootust paremale homsele.

Kuidas rääkimine aitab lastel lahkuminekuga toime tulla?

Lahkuminekust rääkimine peab olema aus, eakohane ja toetav. Alusta kinnitusega, et mõlemad vanemad armastavad last ja see armastus ei kao kuhugi.

Seleta otsekoheselt ja lihtsalt, mis juhtumas on. Näiteks: „Me proovisime omavahel asju lahendada, kuid otsustasime, et on parem lahku minna, et olla õnnelikud.” Ole lahkumineku põhjuse suhtes aus, kuid diskreetne. Ära jäta last sellesse teadmatusse, sest see võib tekitada süütunnet.

Rõhuta, et lahkuminekul ei ole midagi pistmist lapsega. Korda seda vajadusel mitu korda. Luba lapsel esitada küsimusi ja vasta neile ausalt. Kui ees seisavad muutused, räägi neist aegsasti – näiteks kolimisest või ajakavadest – et lapsel oleks aega harjuda.

Järeldus: lapse tugi ja armastus on kõige olulisem

Laste aitamine vanemate lahkuminekuga toime tulla nõuab kannatlikkust, järjepidevust ja palju armastust. See ei ole protsess, mis toimub üleöö, kuid iga pisike toetusavaldus, kindel reegel ja siiras vestlus aitavad lapsel end turvalisemalt tunda.

Räägi lapsega ausalt, kuula teda hoole ja armastusega, paku talle stabiilsust ja võimalust mõlema vanemaga suhelda. Kui märkad, et laps ei saa oma tunnetega hakkama, ära karda otsida professionaalset abi. Sinu toetav hoiak aitab lapsel mõista, et kuigi elu muutub, jääb üks asi alati samaks – su armastus tema vastu.