Kuidas hoida enda meeleolu halbade uudiste mõju eest?

Elame ajastul, kus info levib kiiremini kui kunagi varem. Uudised jõuavad meieni hetkega — olgu see telefoni ekraanil, sotsiaalmeedias või televiisoris. Soov olla informeeritud võib kergesti muutuda emotsionaalseks koormaks ja mõjuda halvasti meie meeleolule. Kaastunne ja solidaarsus on olulised väärtused, kuid pidev kokkupuude traagiliste sündmustega võib jätta meid tundma abituna ja kurnatuna. Kuidas siis hoida enda meeleolu halbade uudiste mõju eest?

Kuidas negatiivsed uudised meeleolu mõjutavad?

Meie aju on programmeeritud märkama ohte — see on ellujäämisinstinkt. Just seetõttu jäävad negatiivsed uudised meile kergemini meelde ja mõjutavad meid tugevamalt kui positiivsed. Uudistekanalid aga kasutavad seda ära, sest dramaatiline ja šokeeriv sisu tõmbab rohkem tähelepanu. Kui sa pidevalt näed uudiseid looduskatastroofidest, vägivallast või majanduskriisidest, võib tekkida tunne, et maailm ongi ainult halb koht ja midagi head ei juhtu enam kunagi.

Tulemuseks on suurenenud stress, ärevus ja isegi depressiivsed mõtted. Negatiivne meedia võib moonutada meie arusaama reaalsusest. Näiteks, kui kuuled pidevalt kuritegudest, võib hakata tunduma, et see võib iga hetk juhtuda ka sinuga, kuigi statistiliselt on tõenäosus väga väike. See pidev valvsus ja muretsemine kurnab psüühikat ja võib vähendada empaatiavõimet — sa väsid lihtsalt ära.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida

Tähtis on meeles pidada, et sa ei pea endale kogu maailma valu selga võtma. Kui näed uudistes ränka tragöödiat, meenuta endale, et samal ajal toimuvad ka head asjad, millest lihtsalt ei räägita. Selline tasakaalustatud mõtteviis aitab sul säilitada vaimset selgust.

Uuri, millised teemad sind kõige enam mõjutavad. Kas see on vägivald, lastega seotud tragöödiad või globaalne poliitika? Teades, mis sind enim häirib, saad seadistada enda meediatarbimist nii, et sa ei satu tarbetult emotsionaalselt koormavatesse lugudesse. Sa ei pea silmi kinni panema, aga sa saad valida, kui sügavale sa sellesse sukeldud.

Kui mingi uudis tundub eriti häiriv, ära loe selle kohta detaile, mis sind rohkem ärevusse viivad. Piisab, kui tead, mis juhtus — sa ei pea teadma iga ohvri nime, iga hetke kronoloogiat ja kõiki kaadreid sündmuspaigalt. Need teadmised ei tee sind paremini informeerituks, vaid toovad kaasa rohkem stressi.

Aruta uudiseid sõprade ja perega

Üks tõhusamaid viise, kuidas hoida enda meeleolu halbade uudiste mõju eest, on rääkida oma tunnetest. Kui mõni sündmus sind sügavalt puudutab, jaga oma mõtteid pereliikmete või sõpradega. Ühised vestlused aitavad sul tunda, et sa pole üksi ning annavad võimaluse töödelda emotsioone tervislikul viisil.

Sotsiaalne tugi on oluline tegur vaimse tervise hoidmisel. Kui sul ei ole võimalik kellegagi rääkida, proovi kirjutada päevikut või kasutusele võtta mõni äpp, kus saad oma emotsioone väljendada.

Võta teadlikult puhkust uudistest

Uudiste täielik vältimine pole vajalik ega alati võimalik, kuid targalt tarbimine on sinu enda kätes. Kui tunned, et negatiivne sisu mõjutab sind liiga tugevalt, tee teadlik paus. Loobu õhtuseks ajalehe lugemiseks, lülita televiisor välja või kustuta uudisteäpp mõneks ajaks. Küsi endalt: “Kas see info teeb mind paremaks inimeseks või aitab mul midagi olulist muuta?” Kui vastus on “ei”, lase sellel minna.

Püüa lõpetada oma päev mõne positiivse loo või mõttega. Loe mõni inspireeriv artikkel, kuula lemmikmuusikat või vaata südantsoojendavat videot. Selline tegevus aitab tasakaalustada päeva jooksul kogetud negatiivset infot.

Keskendu aktiivsele tegutsemisele

Halvad uudised ei tähenda, et oleme jõuetud. Kui miski sind tõeliselt puudutab, uuri, kuidas saad aidata. Võimalusi on palju — alates annetamisest ja vabatahtlikust tööst kuni teavituskampaaniates osalemiseni. Väikesed head teod teevad suuri muutusi, ja need aitavad sul tunda, et oled osa lahendusest, mitte ainult pealtvaataja.

Osalemine kogukonnatöös, toetusfondides või heategevuslikes üritustes võib olla just see, mis toob tagasi lootuse ja usu inimkonda. Iga samm loeb ja iga heategu loeb.