Koerad võivad samuti depressiooni ja masenduse käes kannatada nagu inimesedki. Koerte depressioon tuleb tavaliselt rutiini muutusest, nagu näiteks kaaslase kaotamine, kolimine või uus lisa perre (beebi, teine koduloom, uus elukaaslane jne.). See avaldub käitumuslike muutuste kaudu, nagu näiteks energia kaotus, aeglane lonkimine, isupuudus ja kehakeele muutused nagu norgus saba ja kõrvad. On oluline, et omanik tunneks ära koera depressiooni märgid, et ta saaksid võtta ette samme koera vaimse tervise parandamiseks.
Käitumise muutuste tuvastamine
- Mõtle, kas su koer on tõrjuvaks muutunud. Enamikud terved ja õnnelikud koerad on sotsiaalsed olendid. Kui su koer ei tervita sind elavalt, kui sa koju tuled – liputab vähem saba või on vähem energilisem – või kaotab huvi tegevuste vastu, mida ta varem nautis, siis võib ta olla depressioonis.
- Selle asemel, et joosta ukse juurde külalisi tervitama, hoiab ta hoopis eemale või poeb nurka magama.
- Eriti peaksid muret tundma siis, kui su koer end sinu eest peidab. Koerad, kes peidavad end, on tavaliselt viga saanud, haiged või depressoonis.
- Samuti võivad mõned koerad depressioonis olles kõndida küll peremehega igale poole kaasa, kuid siiski ei soovi suhelda.
- Vaata, kas koera aktiivsus on muutunud. Õnnelikkudel koertel paistab olevat lõputult energiat. Iga kilomeetri kohta mida sina kõnnid, kõnnib tema neli – edasi -tagasi ja jälle edasi –tagasi ning sinu käsi väsib palli viskamisest enne, kui tema entusiasm lõppeb.
- Kui su koer ei kikita häälte peale kõrvu ning selle asemel, et pargis edasi-tagasi tormata, püsib pigem sinu jalge juures ning kui peatud, siis istub ta maha või lausa viskab pikali, siis võib see viidata depressioonile.
- Jälgi tema sammumist. Kui su koer longib toast tuppa ning ei leia kohta, kuhu rahulikult pikali visata, siis võib teda vaevata masendus.
- Jälgi muudatusi enda koera magamise rutiinis. Kõik koerad magavad palju, eriti kui nende omanikke kodus pole. Peaksid muret tundma, kui su koer jätkab magamist, kui koju tuled või kui ta püsib keras selle asemel, et minna akna või ukse juurde vaatama asju, mis talle varem huvi pakkusid, nagu näiteks postiljon või teised möödaminevad koerad.
- Jälgi muudatusi enda koera söömisharjumustes. Enamus koeri söövad vähem ja kaotavad kaalu, kui nad depressioonis on. Samuti võivad mõned koerad nagu inimesedki, hoopis rohkem sööma hakata, et toidust lohutust leida. Hoia silma peal:
- kui koer keeldub maiustustest, mida ta muidu armastas.
- kaalutõusul või langusel.
- Mõtle selle peale, et kas hävitav käitumine või õnnetused, võivad olla tulnud depressioonist. Kingade närimine ja seinte, raamatute, mööbli ning patjade lõhkumine võivad olla märgid vähesest liikumisest, mis võib samuti depressioonini viia. Masenduses olevatel koertel võib ka kergemini toas märgi õnnetusi juhtuda. Proovi mitte vihastada. Vii koer rohkem välja, et tal oleks piisavalt aega enda hädasid teha.
- Jälgi agressiivsust. Kui su koer uriseb, näksab või käitub muudmoodi agressiivselt, kui sa temaga suhelda proovid, siis võib see olla märk depressioonist.
Koera kehakeele jälgimine
- Pööra tähelepanu enda koera silmadele. Koerad kissitavad, mis paneb silmad väiksemad paistma, kui nad tunnevad valu, stressi või depressiooni. Depressioonis olev koer võib samuti vältida silmakontakti loomist, isegi enda peremehega.
- Muidugi on osadel koertel „kurvad“ silmad ka siis, kui neil kõik korras on, kuna neil on loomulikult allapoole rippuvad silmalaud.
- Vaata, kas koeral on kõrvad lontis või tahapoole suunatud. Depressiivsed koerad kipuvad kõrvadega vähem reageerima neid ümbritsevatele helidele. Näiteks, ei pruugi su koer kõrvu kikitada helide puhul, mis talle varem huvi pakkusid, nagu näiteks nime hüüdmisele või rihma klõbinale, mis tema jaoks jalutuskäiku tähendab.
- Jälgi käppade lakkumist. Käppade lakkumine või närimine on koeradele lohutust pakkuv tegevus ning see võib olla märk depressioonist.
- Vaata kas koer hoiab pead longus. Masenduse all kannatavad koerad kipuvad pead allpool hoidma, kui nad istuvad või seisavad.
- Jälgi, kuidas koer enda saba hoiab. Kui koer on depressioonis, siis hoiab ta enda saba all või jalgade vahel ning liputab seda vähem. Kui teed midagi, mis varem koera saba liputama pani, siis depressiooni puhul on saba liikumine nõrk ja poolik.
- Ole teadlik enda koera üldisest kehahoiakust. Depressioonis olevad koerad kipuvad seisma passiivselt, hoides enda pead ja saba allpool ning reageerivad julgustamisele vähe. Su koer võib tunduda loid ning talle ei paku teda ümbritsevad tegevused huvi.
- Hoia silm peal liigsel karvaajamisel. Kui koerad on stressis, siis ajavad nad rohkem karva. Kui silitad koera ning su käsi on karvadega kaetud või kui avastad järsku, et pead tihedamini tolmuimejaga põrandaid üle käima, siis võib su koer depressioonis olla.
Tea mida edasi teha
- Tee kindlaks, et su koer haige poleks. Kui su koer käitub tavapärasest erinevalt, siis tuleks loomaarstil lasta ta üle vaadata. Depressiooni ja haiguse sümptomid võivad samade tunnustega olla ning alati pole neil kerge vahet teha, kuna nii haiged, kui ka depressioonis koerad kipuvad vähem sööma ja liikuma.
- Nuputa välja, mis võis depressiooni esile kutsuda. Terve koer ei satu kergelt depressiooni, seetõttu on hea teada, kas mõni hiljutine sündmus mõjutas koera vaimset heaolu. Koerad armastavad rutiini nii, et kõige tavalisem depressiooni põhjustaja on muutus nende rutiinis. Rutiinimuutused, mis võivad tekitada depressiooni:
- Stress: koera jaoks tekitavad stressi kõik asjad, mis vähendavad tähelepanu, mida ta varem sai.
- Kodune peremees, kes nüüd käib tööl.
- Uus beebi või koduloom.
- Äkiline kaaslase kaotus (nii teine loom kui inimene).
- Teise kohta kolimine.
- Uute perekonda minemine.
- Suuremad ehitustööd kodus.
- Veeda rohkem aega koos koeraga. Mine pikematele jalutuskäikudele, mängi temaga mänge mis talle meeldivad, õpeta talle trikke jne. Kui sa vaatad telekat, siis istu tugitooli asemel põrandal, et saaksid koeraga samal kõrgusel olla. Ükskõik kuhu koos koeraga lähed, veendu et teil mõlemail oleks lõbus. Parim viis koeral depressioonist üle saamiseks on kui temaga koos mõnusalt aega viidad.
- Lase koeral suhelda teistega. Kui su koer on depressioonis, kuna on kaotanud enda kaaslase, siis kaalu uue koera juurde võtmist. Kui su koer on pikki tunde üksinda kodus, siis katsu leida keegi, kes temaga vahepeal jalutamas käiks või aega veedaks. Lisaks käi jalutamas kohtades, kus ta teiste koertega suhelda saab.
- Premeeri koera positiivset käitumist. Paljud omanikud teevad vea, kui pahandavad koeraga, kui ta depressioonis olles teistmoodi käitub.
- Näiteks kui oled pahane, kui su koer ei söö, siis saadad talle tahtmatult sõnumi, et ta teeb mitte söömisega õigesti.
- Palju parem viis selle situatsiooni käsitlemiseks on panna kauss maha ja ignoreerida koera senikaua kuni ta sööb ning kui ta kasvõi ühe suutäie võtab, siis teda kiita.
- Positiivse käitumise kiitmine on palju parem kui negatiivse üle pahandamine ning see aitab koera depressioonist välja tuua.
- Hoia normaalset rutiini, et su koer tunneks end turvalisemalt. Proovi hoida depressioonis olevat koera korrapärase ja tavalise rutiini juures, kuna see aitab tal tunda turvaliselt ja kinnitab talle, et maailmas on kõik korras.
Lisaks:
- Kui koer on pikemat aega depressioonis, siis pöördu kindlasti loomaarsti poole.
- Ära kasuta depressioonis koera puhul karistusel põhinevait treenimist.
- Osta koerale uus mänguasi, see võib teda õnnelikuks teha. Kõige parem mänguasi on selline, millega saate koos mängida.
- Mine koeraga mõnda uute kohta jalutama.
Soojad ja veekindlad kombekad koertele
Kaelakee ja ripats koerale ning omanikule
Libisemisvastased tossud koertele
