Kuidas olla kannatlikum?

Olenemata sellest, kas oled liiklusummikus või tunned end pettununa raske projekti pärast, on kannatamatus loomulik reaktsioon sellele, kui asjad ei suju sinu tahtmist mööda. Kui õpid seda, kuidas kontrolli all hoida ja neutraliseerida oma kärsitust, siis muutud sa rahulikumaks, õnnelikumaks ning mõistvamaks, ükskõik millises pettumust valmistavas olukorras sa oled!

Kannatlikkuse rakendamine hetkes

  1. Peili välja kannatamatuse mõtted ja füüsilised tunded. Kui sa oled stressirohkes situatsioonis, siis ole tähelepanelik mõtetele, mis vihjavad sulle, et sa muutud kannatamatuks, nagu näiteks “See võtab nii kaua aega” või “Ta on nii tüütu inimene”. Kui peilid välja need kannatamatud mõtted, siis peatu ja kontrolli mida sa füüsiliselt tunned. Tõenäoliselt suudad kohe ära tunda kannatamatuse märgid ning nende tuvastamine aitab sul pettumusele vastu hakata. Mõned füüsilised tunnused võivad olla:
    • Pinged lihastes
    • Rahutus, rahutus jalgades
    • Käte ja sõrmede kokkusurumine
    • Lühikesed hingetõmbed
    • Kiirenenud südamelöögid
    • Ärritatus või viha
  2. Mõtle, mis põhjustab sinu kannatamatust. Kui sa saad aru, et tunned end kärsituna, siis on aeg üles otsida selle põhjus. Küsi endalt “Miks ma tegelikult niimoodi tunnen?”. Osad tavalised põhjused kärsituseks on:
    • Keskkond ei vasta sinu ootustele. Näiteks võid sattuda liiklusummikusse või restoranis on rohkem rahvast kui sa arvasid ning see tekitab sinus ärritunud ja masendunud tunde.
    • Teised inimesed käituvad nii nagu sa ei tahaks, et nad käituksid. Näiteks võid kannatamatuks muutuda, kui keegi sinu ees blokeerib terve piimaleti või jääb kassapidajaga juttu ajama.
    • Kui sa ei omanda uut oskust piisavalt kiiresti. Sa võid muutuda kärsituks, kui sa ei saa aru uuest matemaatilisest ülesandest, isegi kui sa tead, et see on keeruline asi mida õppida.
    • Kui sa ei saa kontrollida oma mõtteid. Sa võid muutuda enda peale kannatamatuks, kui sa ei suuda dikteerida seda, millised emotsioonid ja mõtted sulle pähe tulevad, isegi kui sa saad aru, et selle vastu pole väga midagi teha.
  3. Võta hetk, et end maha maandada. Väikeste ja lihtsate toimingute tegemine võib sinu kannatamatuse tsükli katkestada enne seda, kui see edasi areneda saab, andes sulle võimaluse end koguda. Keskendu enda liigutustele ja füüsilistele tunnetele, mis viivad tähelepanu kärsitusest eemale.
    • Üks hea moodus maandamiseks on keskendumine ümbritsevale keskkonnale. Näiteks võta mõni hetk, et mõelda selle peale, mida sinu jalad tunnevad, kui põrandal seisad, kuidas on istuda toolis või kuidas tundub see asi, mis parasjagu sinu käes on.
    • Sa võid proovida ka lihtsaid maandamise harjutusi, näiteks leia end ümbritsevast kohast kolm asja mis sinist värvi on. Need lihtsad tegevused aitavad sind tuua tagasi hetkesse.
  4. Hinga viis korda sügavalt sisse, et aeglustada südamelööke. Sule silmad ning hinga sügavalt kõhu kaudu. Hoia sekundiks hinge kinni ja hinga aeglaselt välja. Tunneta enda keha maha rahunemist ning lase füüsilisel lõdvestusel mõtetesse voolata, rahustades maha enda kärsituid mõtteid.
    • Lisaks keha maha rahustamisele, sunnivad paar sügavat hingetõmmet sind aeglasemalt reageerima, enne kui ütled või teed midagi järsku.
  5. Kui saad, siis muuda oma olukorra vaatenurka. Enamusi situatsioone, mis sind kannatamatuks teevad on sellised, mida ei saa kergelt muuta (kui oleks lihtne lahendus, siis oleksid selle juba tõenäoliselt leidnud). Selle asemel, et keskenduda jõuetuse tundele, keskendu sellele, mida muuta saab: sinu suhtumist ja vaatenurka. Ütle endale: “Kuna ma ei saa end sellest situatsioonist täielikult eemaldada, siis kuidas ma seda paremaks muuta saan”?
    • Kui näiteks kirjutad kirjandit ning muutud kärsituks, siis keskendu enda keskkonna paremaks muutmisele. Pane käima muusika, mis sul keskenduda aitab, tee tassike teed või söö midagi.
    • Sa võid pöörduda ka otse selle poole, mis sind tegelikult häirib. Kui oled kannatamatu seepärast, et kirjandi kirjutamine kaua aega võtab, siis kata kell kinni, et sa ei tunneks ajasurvet.
    • Kui sa tunned kannatamatust kellegi või millegi suhtes, siis lase lahti mõttest, et sa tead mis on parim selle inimese või situatsiooni jaoks.
  6. Kui saad, siis leia situatsioonis midagi head või huvitavat. Kui sa ei saa olukorda muuta, siis parim mis sa teha saad, on muuta enda vaatenurka. Leia midagi positiivset ning keskendu kärsituse asemel sellele. See võib alguses raske olla- nagu palju negatiivseid emotsioone, võib ka kannatamatus hetkeks sind hästi ja võimsana tundma panna- kuid kui sunnid end keskenduma positiivsele, siis tunned pikas perspektiivis end palju paremini.
    • Kui oled näiteks liiklusummikus, siis räägi juttu teise inimesega, kes sinu autos on või helista sõbrale. Muuda raadiojaama või pane käima enda lemmiklugu ning laula kaasa.
    • Kui oled kinni tüütus või masendavas situatsioonis, siis kasuta enda aega positiivselt. Näiteks saad sõitmise ajal kuulata huvitavat audioraamatut. Kui pead pikalt istuma ooteruumis, siis võta kaasa raamat või käsitöö.

Pikaajaline kannatlikus

  1. Pea päevikut, et leida mustreid enda kannatamatuses. Kanna kaasas väikest märkmiku ning tee sinna märkmeid iga kord, kui ennast kannatamatuna tunned. Kirjuta üles kuupäev, kellaaeg, asukoht, miks sa end kärsituna tunned ja kuidas see sind füüsiliselt ja emotsionaalselt tundma paneb. Peale kahte nädalat loe enda päevikut ning leiad situatsioonid, mis sind kõige enam kärsituks teevad.
    • Näiteks võid avastada, et sinu kannatamatus tuleb sellest, kui ärritud teiste inimeste peale. Sa võid näiteks kirjutada: “8. veebruar, kell 2, matemaatika tund. Tundsin kannatamatuna, kuna Jaak töötas nii aeglaselt. Mu lihased hakkasid pingule tõmbuma.”
    • Kirjutades üles ärevaid situatsioone, saad end ka välja elada ning tänu sellele tunned end rahulikumana.
    • Kannatamatus võib tuleneda situatsioonidest, keskkondlikust mõjust ning isegi sinu psüühilisest olukorrast. Näiteks võid leida, et tunned end rohkem kannatamatuna kui veedad palju aega sotsiaalmeedias. Osad inimesed tunnevad end kärsitumana ka siis, kui nad söövad või joovad teatuid asju, nagu näiteks kohvi ja teisi kofeiini sisaldavaid jooke.
  2. Loo personaalne strateegia, et võidelda päästikute vastu. Kirjuta enda päevikusse nimekiri asjadest, mis kõige tihedamini päästavad valla sinu kannatamatuse. Küsi endalt, mida sa saad teha, et neutraliseerida enda kärsitust nendes situatsioonides ning kirjuta üles nimekiri asjadest, mida sa saad kärsituse vastu teha igal pool ja igal ajal.
    • Näiteks, kui sa muutud tihti kannatamatuks enda sõprade ja pereliikmetega, siis võib sinu strateegia olla: “Hinga kolm korda sügavalt sisse. Seleta, miks sa end kärsituna tunned. Tee paus ning kõnni eemale, kui ikka veel kärsituna tunned”.
    • Kui sotsiaalmeedia sinu tuju rikub, siis lülita välja selle märguanded ning hoia päevas sellest paar tundi eemale.
    • Ole enda lahendustega loominguline ja proovi erinevaid mooduseid, et näha mis sinu jaoks kõige paremini töötab. Anna endale muutumiseks aega; see ei juhtu üleöö, kuid aja jooksul saad end parandada.
  3. Tee regulaarselt trenni, et kogunenud stressi leevendada. Proovi trenn igasse päeva sisse mahutada, isegi kui see on lihtsalt kiire jalutuskäik või treppidest üles-alla jooksmine. Trenn aitab põletada stressihormoone ning tänu sellele on pingelistes situatsioonides sul kergem end rahulikuna hoida.
    • Vahel saad liikumist kasutada ka hetkelises kärsitus olukorras. Näiteks kui töötad raske projekti kallal, siis tule laua tagant püsti ning tee kiire viieminutiline jalutuskäik.
    • Kui istud liikluses kinni, siis liiguta enda käsi ja pead muusika taktis.
  4. Valmistu ette kärsituse peletamiseks, mida pikad ootamised põhjustavad. Paljud inimesed muutuvad kärsituks siis, kui nad on sunnitud pikka aega ootama, nagu näiteks aeglase teenindusega restoranis või arsti juures. Kui viid ootamise ajal mõtted mujale teiste tegevustega, siis on sul palju lihtsam kannatlikuks jääda.
    • Näiteks võid kaasa võtta raamatu, ristsõna või reisisuuruses mängu, kui arvad, et sul on vaja kaua oodata.

Lepi sellega, mida sa muuta ei saa

  1. Sea enda kannatamatus perspektiivi. Kui töötad mingi ülesande kallal ning võib tunduda, et selle kohe valmis saamine on väga oluline ning sa mõtled, et mis võib juhtuda siis, kui sa seda valmis ei saa, siis muutud sa kärsituks. Selle asemel küsi endalt “Miks mul on nii kiire?” Isegi kui lõpetad ülesande natuke hiljem, saab see siiski tehtud ning kõik saab korda.
  2. Ole oma puuduste suhtes enda vastu lahke. Kui sinu kannatamatus keskneb selle ümber, et endas pettud, siis astu samm tagasi ja mõista, et sa ei saa endalt liiga palju nõuda. On tore, kui soovid end parandada ja uusi oskusi õppida, kuid kui sa endasse liiga karmilt suhtud, siis kaotad hoopis oma enesekindluse. Selle asemel seisa oma puudustega silmitsi ja vaata, kuidas sa neist mööda saad hiilida või kuidas neid positiivseks muuta.
    • Lähenedes kannatlikult ja aeglaselt, mõistad kontseptsioon sügavamalt ning võid isegi sellega tegelemist nautida.
    • Pea meeles, et enamused asjad tahavad aega ja pingutusi. Olles endaga kannatlik, on parim kingitus, mida sa endale teha saad.
  3. Arvesta, et sinu ootused ei pruugi täidetud saada. Kõige rohkem kannatamatust põhjustab pettumus, et inimesed või olukorrad ei vasta sinu ootustele. Selle asemel, et soovida asju kindlal viisil, vähenda enda ootusi ning oota rahuga üllatusi, mis sinu teele ette võivad tulla. Lepi sellega, et inimesed ja situatsioonid ei ole mitte kunagi täiuslikud ning võta elu keerdkäike huumori abil.
    • Näiteks, selle asemel, et kaotada enda kannatus siis, kui su sõber joogi ümber ajab, tuleta endale meelde, et see oli õnnetus ning keegi ei ole täiuslik. Võta hetk, et hingata, öelda talle, et kõik on korras ning liigu edasi.
  4. Ehita üles enda enesekindlus ning usu, et leiad teisi lahendusi. Igaühe teele tulevad takistused, millest üle saamine võib tunduda võimatu. Aretades enda enesekindlust aitad endal mõista, et oled piisavalt tark ja tugev, et leida lahendusi nendele takistusele, ükskõik kui kannatamatuna või ärritanuna sa end tunned.
    • Näiteks võid masendusse sattuda siis, kui proovid uut töökohta leida, kuid ei pääse isegi vestlustele. Säilita enda enesekindlus, et püsida optimistlik ning aidata end hoida motiveerituna, et näha vaeva senikaua kuni lõpuks asjad laabuvad.

Rahustav zen aiakomplekt

Rõõmsate loomadega seljakotid lastele

Rõõmsates toonides meeste triiksärgid

Lõbus magnetiga kalapüügimäng

Lõbusad bokserid meestele