Kuidas allergilist reaktsiooni ära tunda?

Allergilisi reaktsioone võivad põhjustada mitmesugused asjad, alates õhus olevatest erinevatest asjades kuni söödavate-joodavate asjadeni. Võimalike põhjuste laia valiku tõttu võib tekkida segadus, kui proovid kindlaks teha, kas sul või sinu tuttaval on allergiline reaktsioon. Õnneks saad jälgida peamisi sümptomeid, mis aitavad sul kindlaks teha, kas kellelgi on allergiline reaktsioon ja kui tõsine see on.

Tõsise allergia sümptomid

1. Anafülaksia nähtude korral pöördu viivitamatult arsti poole. Anafülaksia on potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon, mis võib ilmneda mõne sekundi või minuti jooksul pärast seda, kui oled kokku puutunud millegiga, mille vastu allergiline oled.
   •Anafülaksia tunnuste hulka kuuluvad: keele, kurgu või huulte tursumine, raske hingamine, vilistav hingamine, pearinglus, tugev kõhuvalu ja kiire või aeglane pulss.
   • Anafülaksia võib tekkida kui sööd midagi, mille suhtes tundlik oled (näiteks pähklid või koorikloomad), nii et proovi meeles pidada, mida sa söönud oled, et saaksid meditsiinitöötajatele seda öelda.
   • Kui sa tead, et sul on allergia millegi vastu, millega kogemata kokku võid puutuda, siis hoia alati käepärast Epipeni.
2. Kui tunned valu või pingul tunnet rinnus või kõhus, siis otsi koheselt abi. Südamepekslemine, valud rinnus ning tugev kõhuvalu- need on tõsise allergilise reaktsiooni tunnused. Kui sul on mõni neist sümptomitest, siis püsi rahulik. Sa võid kogeda reaktsiooni, mis võib olla anafülaksia. Otsi viivitamatult ravi, et vältida eluohtlikke sümptomeid nagu anafülaktiline šokk või südameinfarkt.
   • Keskendu enda hingamisele, et aidata end maha rahustada ning jälgi, et saaksid piisavalt hapniku.
   • Kui arvad, et sul võib olla infarkt, siis helista koheselt kiirabisse.
3. Otsi tõsist turset, mis vajab kohest arstiabi. Kui sul on teatud piirkonnas turse või ärritus, siis võib see olla millegist, millega sa kokku puutusid, näiteks mõni mürgine taim. Seda saab üldiselt ravida käsimüügil olevate rohtudega. Kui sul on aga tõsine turse, mida põhjustas mõni putukahammustus, siis võib sul esineda tõsine reaktsioon, mis võib olla potentsiaalselt ohtlik. Tõsise reaktsiooni puhul pöördu koheselt arsti poole.
   • Näiteks võib mesilase nõelamine põhjustada osadel inimestel eluohtliku reaktsiooni.
4. Kui tunned end uimasena siis ütle seda koheselt kellegile. Kui sul on tõsine allergiline reaktsioon millegi vastu, mida sa sisse hingasid või sõid, siis võid sa ka teadvuse kaotada. Kui sa järsku end väga nõrgana või uimasena tunned, siis ütle seda koheselt kellegile, kes sinu lähedal on, et ta sind aidata saaks, kui teadvuse kaotad.
   • Kui sa tead, et sul on millegi vastu tõsine allergia, siis ütle seda lähedal olevale inimesele, et see saaks seda meditsiinitöötajatele edasi öelda, kui sa teadvuse kaotanud oled.
   • Kui sa oled üksinda, kui allergiline reaktsioon tekib, siis helista kiirabisse. Ütle neile kus sa oled ning mis sinu arvates selle põhjustas, et nad saaksid sind paremini aidata, kui nad su teadvusetuna leiavad.
5. Mõtle sellele, mis võis reaktsiooni põhjustada. Kui sa tead, et sul on teatud allergiad, siis mõtle, kas puutusid nendega kokku või ei. Kaalutle kõiki toite, mida sa söönud oled või kohta, kus sa sümptomeid tundma hakkasid. Sinu reaktsiooni võimalike põhjuste tundmine võib aidata meditsiinitöötajatel sind diagnoosida ja ravida.
   • Mõtle samuti loomade peale, kellega sa kokku puutusid.

Seedereaktsioonid

1. Mõtle kõigile oma tarbitud söökidele või jookidele. Kui hakkad kogema seda, mis võib sinu arvates olla allergiline reaktsioon, võta mõni hetk, et peast läbi lasta kõik, mida sa hiljuti söönud oled.
   • Kui su sümptomid on piisavalt tõsised, et arsti poole pöörduda, siis räägi kindlasti meditsiinitöötajatele, mida sa söönud oled ja mis su arvates võib seda reaktsiooni põhjustada.
   • Toiduallergiad võivad välja lüüa ka hilisemas elus. Näiteks võivad mõned inimesed muutuda koorikloomade suhtes allergiliseks, kuigi varem on neid ilma probleemideta söönud.
2. Jälgi näo, silmade, keele või kurgu paistetust. Tõsine allergiline reaktsioon millegile, mida sa sõid, võib põhjustada tugevat paistetust sinu näos- huulte ja silmade ümbruses. Samuti võib sinu keel paiste minna, tehes normaalse rääkimise raskeks. Proovi neelata, et näha, kas seda on raske teha. Kui sul on raske neelata või hingata, siis võib see olla anafülaksia tunnuseks. Jää rahulikuks ning kutsu kiirabi.
   • Samuti võib sul olla reaktsioon millelegi, millega oled kokku puutunud, näiteks mesilase nõelamine, nii et kontrollige ka oma nahka hammustuste ja nõelamise suhtes.
3. Pööra tähelepanu iiveldusele, oksendamisele ja kõhulahtisusele. Ebamugavustunne, iiveldus või isegi kõhulahtisus pärast millegi söömist, võib olla lihtsalt liiga vürtsika, rasvase või raske toiduga söömise kahjutu tagajärg. Kui sa koged aga äärmist iiveldust, oksendamist või kõhulahtisust, mis ei lähe paari tunniga ära, siis võib sul esineda tõsine seedetrakti reaktsioon, mida peaks arst kontrollima.
   • Kui koged tõsiseid sümptomeid kolm tundi, siis tasub helistada enda arstile. Ta võib sul soovitada pöörduda EMO-sse.
4. Pööra tähelepanu ka peale söömist tekkivale segaduse või ärevuse tundele. Tõsine allergiline reaktsioon võib põhjustada vererõhu olulist langust, mis võib tekitada tõsist ärevust või segadust. Pööra tähelepanu ka teistele potentsiaalsetele sümptomitele, mis võivad kinnitada, et sul on koheselt vaja meditsiinilist abi.
   • Mõnikord võib toiduallergia reaktsioon mõjutada tervet sinu süsteemi ning esmalt võib see mõjutada just vererõhku, mis võib sind panna tundma närvilise ja segasena.

Hingamisreaktsioonid

1. Jälgi kas sinu kõri tundub pingul või kraapiv. Allergeenid võivad mõjutada sinu hingamiselundeid, sealhulgas siinuseid, kurku ja raskematel juhtudel ka kopse. Kerge hingamisteede reaktsiooni tavaline sümptom on kõditustunne või kraapiv tunne kurgu tagaosas. See võib tähendada seda, et reageerid millegile, mida sa sisse hinganud oled.
2. Hinga sügavalt läbi nina, et näha, kas sinu siinused on ülekoormatud. Nohu või kinnine nina on klassikaline märk kergest allergilisest reaktsioonist, mida võib põhjustada näiteks õietolm, kõõm või hallitus. Kui sul on raske hingata või tunned rinnus pinguldust, siis pööra sellele tähelepanu. Kui see halveneb, siis võib see olla märk tõsisemast reaktsioonist.
   • Aevastamine on samuti märk kergest allergilisest reaktsioonist.
   • Enamusi allergiaid, mis sinu siinuseid mõjutavad, saab ravida käsimüügis olevate ravimitega.
3. Kontrolli kas sinu nägu ja silmad sügelevad. Allergeeni sissehingamine võib põhjustada kerge reaktsiooni, mis paneb su näo ja silmad sügelema. Silmad võivad samuti hakata vett jooksma. Need reaktsioonid on kerged ning tavaliselt saab neid käsimüügis olevate rohtudega ravida.

Nahareaktsioonid

1. Mõtle oma nahareaktsiooni võimalikele põhjustele. Mõtle läbi kõik uued tooted, mida sa hiljuti kasutama oled hakanud. Mõtle ka loomadele, kelle läheduses olid vahetult enne nahareaktsiooni.
   • Kui sa pole kindel, mis sinu reaktsiooni põhjustas, siis tasuks teha allergiatest, et põhjust teada saada.
2. Kontrolli oma naha sügelust, lööbeid ja nõgestõbe. Allergilised reaktsioonid mõjutavad sageli nahka, põhjustades punetavaid ja punaseid laikusid, samuti lööbeid sellistes piirkondades nagu jalad, rind ja kõht. Sul võivad tekkida ka väikesed sügelevad ning nahast kõrgemal olevad muhud. Kui sul on lööve, siis on sul tõenäoliselt kerge allergiline reaktsioon, mis läheb üle ise või käsimüügis olevate ravimitega.
   • Sa võid olla kokku puutunud mõne allergeeni, näiteks õietolmu või kõõmaga, mis sattusid su nahale ja põhjustasid reaktsiooni.
   • Nahareaktsiooni võivad samuti põhjustada ka asjad, mida sa sõid või sisse hingasid.
3. Jälgi, kas sinu kõrvad ja suu on sügelevad. Kerge süsteemne reaktsioon võib põhjustada sügelust kõikvõimalikes veidrates kohtades, sealhulgas suus ja kõrvades. Kuigi see sügelus või tunduda murettekitav, on tõenäoliselt sul siiski vaid kerge allergiline reaktsioon.
4. Pane tähele, kui sinu silmad on vesised või sügelevad. Kui allergeenid satuvad ümbritsevast õhust sinu silma, võivad need ärritada su silmi ja muuta need sügelevaks ja tekitada paistetust. Allergeenidest vabanemiseks võib su keha toota rohkem pisaraid, nii et sul võivad tekkida ka vesised silmad. Pigista silmad kinni, et aru saada, kas need on eriti sügelevad või vesised, kuna see võib tähendada seda, et sul on kerge allergiline reaktsioon.
   • Sul võivad olla ka ainult sügelevad silmad või ainult vesised silmad. Sul ei ole vaja mõlemaid sümptomeid, et reaktsiooni kahtlustada.
5. Pese mõjutatud piirkonda õrna seebi ja veega. Paljud naha allergilised reaktsioonid on põhjustatud kokkupuutest ärritava ainega. Naha pesemine seebi ja veega, aitab eemaldada ärritavat ainet ning hoiab ära sümptomite halvenemise.
   • Vesi aitab samuti nahka rahustada ning teeb su enesetunde paremaks.
6. Ravi sügelevat nahka hüdrokortisooni kreemiga. Kui su nahk on allergilise reaktsiooni tõttu sügelev, aitavad paiksed kreemid su sümptomeid ravida ja hoida ära kratsimist, mis võib sinu nahka kahjustada. Enamusi kreeme saab osta käsimüügist.

Ole esimene kes saab teada kasulikest nippidest ning eksklusiivsetest sooduspakkumistest: